Suri pianist, muusikakriitik ja klaveriõpikute koostaja Leelo Kõlar

«Lahkus Memm – Ele Kõlari, Kaja Kõlari, Paap Kõlari ja minu ema,» kirjutab Mikk Targo sotsiaalmeedias. 

«95 aasta jooksul elas ta täiesti uskumatut elu – kohati väga keerulise elu ja ikka pea püsti, otsides kvaliteeti nii interpeedi / kalverikunstniku, õpetaja kui ka emana. Kui on aeg, siis on aeg minna sinna, kus on ees nii minu isa Guido Targo (1926–2008), kui ka Erich Kõlar (Ele, Kaja ja Paabu isa, kes lahkus samuti just äsja (1924 – 23. dets 2022)) ... ja kindlasti on neil seal koos lõbus olla. Sest nad oskasid rõõmustada ja elu nautida täiega, vaatamata uskumatutele eluraskustele,» lisas Targo. 

Leelo Kõlar sündis 28. novembril 1927. aastal koolimuusikaõpetuse uuendaja, helilooja ja kirjamehe Riho Pätsi ning lauljanna Made Pätsi perekonnas. Esimesed muusikatunnid sai ta isalt. Õpingud jätkusid Tallinna Konservatooriumis Bruno Luki ja Erika Franzi klaveriklassis ning Moskva Konservatooriumis aspirantuur-stažuuris Maria Grinbergi juures.

1950. aastal Riho Päts arreteeriti, süüdistatuna kodanlikus natsionalismis ja saadeti vangilaagrisse, konservatooriumist vallandati Made Päts ning vahetult enne lõpueksameid eksmatrikuleeriti ka Leelo Kõlar. Peatselt sõitis Leelo Kõlar järele oma abikaasale, Kirovi oblastisse eriasumisele saadetud Erich Kõlarile. Isegi seal, äärmiselt kitsastes oludes jätkasid mõlemad musitseerimist.

Kui 1956. aastal lubati viieliikmeliseks kasvanud Kõlarite perel Eestisse naasta, alustas Leelo Kõlar aktiivse ja laialdase muusikutegevusega. Temast sai aastakümnete vältel sadade laste ja noorte teejuht suurde (klaveri)muusikasse nii tänu tema tööle klaveriõpetajana kui ka Eesti Filharmoonia mudilaskontsertide sarja juhi ja esinejana aastail 1986–1991.

Aastatel 1956–1992 oli Leelo Kõlar Otsa-nimelises Tallinna Muusikakoolis klaveriõpetaja ja pikaaegne klaveriosakonna juhataja. Aastatel 1990–1994 töötas Kõlar ka Soomes Ida-Helsingi muusikakoolis. Õpetajana oli ta energiline, innustav, iseseisvatele lahendustele õhutav. 

Leelo Kõlari arvukate õpilaste hulka kuuluvad Anne Kruup, Kadri Ploompuu, Tiiu Loopere, Reet Vanaselja, Merike Vaitmaa, Anne Tüür, Anne Endjärv, Tiina Muddi, Mailis Põld, Tiina Vurma, Marika Vurma, Maire Oidekivi, Maia Takker, Maarja Vaitmaa, Kai Tomingas jpt.

Paralleelselt esines Leelo Kõlar kontsertpianistina, valmistades kuni 1970. aastate keskpaigani ette igal hooajal uue soolokava. Viimasega neist tuli Leelo Kõlar publiku ette 2017. aastal oma 90. sünnipäeva tähistamiseks! Kadrioru lossis kõlasid tollal Ester Mägi, Mart Saare, Edvard Griegi ja Jean Sibeliuse helitööd.

Leelo Kõlar on avaldanud klaveriõpetuse metoodika-alaseid kirjutisi, koostanud klaveriõpikuid, ning olnud paljude aastate jooksul hinnatud ja oodatud täienduskoolituste ja meistrikursuste läbiviija. Sagedasti osales ta ka erialakonkursside žüriis.

Leelo Kõlari elu jooksul koostatud klaveriõpikud on «Klaveriõpik» (kaasautor Riho Päts; 1975), «Algus – klaveriõpik algajatele»  (1994), «Pianosta lentoon I–III» (kaasautor, Helsingi 1992–1995), «Väikesed klaveripalad lastele» (1996) ja «Klaverisõber» (2008) ning lastelaulikud «Aastaringis: mudilaste laulik» (1966), «Lastelaulud» (1989) ja «Muusikalised mängud» (1995).

Muusikakriitika paremiku koondas Kõlar 2017. aastal ilmunud kogumikku «Äraspidi tuultes». Oma isa elu ja pärandi väärtustamiseks pani ta kokku ülevaate «Riho Päts sõnas ja pildis» (1981) ning 2019. aastal (koos Inge Raudsepa ja Kristi Kiiluga) «Riho Päts ajapeeglis». 1999. aastal ilmus tema populaarne raamat «Klaverijutud». 2000. aastal tuli välja sooloplaat «Ricordanza».

Leelo Kõlar on Eesti Klaveriõpetajate Ühingu asutajaliige ja auliige. 1982. aastal omistati talle ENSVL teenelise õpetaja aunimetus. 1997. aastal pälvis Leelo Kõlar Valgetähe medali, 2002. aastal Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendiumi ja 2013. aastal Eesti Klaveriõpetajate Ühingu Bruno Luki preemia. 2022. aastal andis Eesti Interpreetide Liit Leelo Kõlarile tunnustuspreemia pikaajalise tegevuse eest.

Leelo Kõlari ärasaatmine toimub pühapäeval, 8. jaanuaril kell 15 Kadrioru kunstimuuseumis. Sissepääs alates 14.30. Lähedased paluvad lilli ja pärgi mitte tuua.