GALERII ⟩ EKRE tahab sõjaaja kaitseväe tõsta 55 000-ni (10)

Programmi esitlenud kolonelleitnant ja EKRE kaitseministrikandidaat Leo Kunnas rõhutas, et erakond peab vajalikuks ehitada senise niinimetatud jõukohase riigikaitse asemel üles sõjalist võitu võimaldav riigikaitse.

EKRE riigikaitseprogrammi kohaselt tuleb Eesti võtmepiirkonnad katta keskmaa õhutõrjega, varustada maakaitseüksuste lühimaa õhutõrjega, kahekordistada kaitseväe kaudtulevõimekust, luua mõlemale jalaväebrigaadile tankikompaniid ja Eesti ranniku kaitsmiseks arendada lõpuni miiniveeskamise ja rannakaitsevõimekus.

«Ka NATO on meie julgeolekupoliitika tööriist ja elluviimise vahend. Meie liitlasi tuleb veenda, et Eestisse paigutataks kaugõhutõrje üksus ning NATO Balti õhuturbemissioon muutuks õhukaitsemissiooniks,» ütles Kunnas.

Plaan taastada sõjaväestatud piirivalve

Võitlusvõimelise kaitseväe ülesehitamiseks peab EKRE vajalikuks suurendada ajateenistuse mahtu 4500 kutsealuseni ja sõjaaja kaitseväge vähemalt 55 000 meheni, millele lisandub 40 000-meheline täiendusreserv. 

EKRE tahab ka taastada sõjaväestatud piirivalve ning hakata Kaitseliidu võitlevaid üksusi varustama kaitseväega samal tasemel. «Tahame anda reservväelastele isikliku varustuse kodusele hoiule, et tõsta Eesti sõjalist valmisolekut,» ütles Kunnas.

EKRE peab oluliseks tegelda elanikkonnakaitsega, sest sõjas on põhiliseks kannatajaks tsiviilelanikkond. «Peame vajalikuks viia ehitusseadustikku nõude, mille kohaselt tuleb tiheasustusega piirkondade uute suurehitiste rajamisel luua varjendid. Tegelda tuleb ka varjendite rajamisega olemasolevatesse hoonetesse,» ütles Kunnas.

EKRE leiab, et Eesti riigi kaitsekulutused on vaja tõsta vähemalt kolme protsendini SKT-st ning kulutused laiapõhjalise riigikaitse, sealhulgas elanikkonnakaitse ülesehitamiseks vähemalt 0,5 protsendini SKT-st.

«Iseennast tugevaks muutes oleme valmis halvimaks, nõnda tagame Eesti riigi ja rahvuse püsimajäämise,» ütles Kunnas.