Sotsid lähevad perehüvitiste kriitikaga poliitilisele riskile (1)

See on vastuolus koalitsioonis kokkulepituga, aga nagu sotside juht Lauri Läänemets viitab: «Presidendi otsus muutis olukorda.»

Kui täna kogunenud Riigikogu vanematekogu otsused jätsid ka meedia vahendusel mulje, et konsensus on olemas ja eelnõu viiakse järgmisel nädala uuesti kiirkorras parlamendist läbi, siis sotsid seda nii ei tõlgenda. Nende järgi on kokkulepe ainult selles, et tegutseda tuleb kiiresti ja lõik kus president nägi Põhiseaduse riivet, tuleb ümber sõnastada. 

Hetke seisuga on kõige tõenäolisem ikkagi just see kitsas variant: muudetakse natuke sõnastust, aga sisult jääb eelnõu samaks. Selle variandi taga on lihtsalt kõige enam hääli. Ajakava on seejuures tihe. 28. detsembriks on kokkulepitud viis erakorralist Riigikogu istungijärku. Selleks ajaks peaksid justiitsministeerium ja sotsiaalministeerium koostöös Riigikoguga olema lihvinud  eelnõus ja seletuskirjas oleva sõnastuse täpsemaks, et parlamentäärid saaksid parandatud variandi kiirkorras vastu võtta.

«Debatt on peetud, otsused tehtud ja poliitiline reaalsus ütleb, et me ei hakka seda uuesti pidama,» positsioneerib Reformierakonna fraktsioonijuht Mart Võrklaev Eesti suurima erakonna lähenemist. Pole saladus, et Reformierakonna liikmete seas on piisavalt neid, kellele perehüvitiste seadus sellisel kujul tegelikult ei istu (näiteks Jürgen Ligi võttis jälle teravalt sõna), aga tervikuna on Reformierakond olnud alati pragmaatiline. Kui on midagi kokkulepitud, siis teeme, pole mõtet sama peatükki hakata uuesti menetlema.

Isamaa läheb samuti selle lähenemisega kaasa. Kuna nende poliitika, siis loomulikult ei hakka nad asja nullist ümber kirjutama. «Mulle ka mõnedki asjad selle eelnõu juures ei meeldi, lootus ideaalne asi kokku kirjutada, mis kõigile sobib, ka see on naiivne,» räägib Priit Sibul. See tähendab, et Isamaa midagi torkima ega muutma ei hakka.

Printsiibis toetab ka Keskerakond eelnõu kiiret vastuvõtmist, aga Jaanus Karilaid siiski lisab, et ka nemad kavatsevad teha muudatusettepaneku: esimese ja teise lapse toetus tõuseks 100 euroni. Praeguses eelnõus on summaks 80 eurot. Keskerakonna käigus pole midagi uut, nad rääkisid algusest peale sajast eurost. Kas see ka läbi läheb, pole teada. Karilaid möönab ka ise, et see on lihtsalt ettepanek, mille taga pole poliitilist kokkulepet. Kas laiendada indekseerimine ka esimesele ning teisele lapsele, selles osas jääb Karilaid kõhklevaks. Ühesõnaga, Keskerakond veel ei tea mida selles osas toetada. 

Sotside vastuseis perehüvitiste eelnõule on arusaadav. See ei klapi nende maailmvaatega, nende arvates kohtleb see peresid ebavõrdselt. Reform ongi vastuoluline ja leidnud laialdist kriitikat ning sotsid on seda tüüpi meediakriitika osas tundlikumad. 

Aga siin on ka omad riskid. Kõigepealt see, et sotsidel ei ole lihtsalt hääli. Tänase ja homse vaates võib tunduda vastu sõdimine targa käiguga - vaadake, ajalehtede juhtkirjad on ka eelnõu vastu, järelikult on vastu olemine popp. Ometi, kolme kuu pärast ei pruugi see midagi tähendada ja ainus asi mis valijatel meeles: sotsid olid tollal millegi vastu, aga ei saavutanud midagi.

Samuti on keeruline täpset sõnumit seada. Sotsid ütlevad, et toetame peretoetuste tõusu, aga mitte sellisel kujul. Oht on selles, et pealiskaudsel lähenemisel, ja enamik inimesi ei süvene poliitilistesse vaidlustesse, võib see sõnum jääda kõlama hoopis lihtsamal kujul: olime peretoetuste tõusu vastu, ei taha lapsi aidata.

Mis tähendab et ka sotside poolne siiras kriitika ja sellest tõukuvad käigud, on paras miiniväli millel laveerida. Kui Reformierakond ja Isamaa tõlgendavad presidendi kriitikat kitsalt ja näevad lahendust samamoodi kitsalt - väike sõnastuse muutmine - siis peaks tulema kiire lahendus.

Opositsioonilised Keskerakond ja EKRE mängivad oma mängu, aga printsiibis toetavad eelnõu sisu. Teoreetiliselt paistab võimalus sotside ja Keskerakonna koostööks, kuid esialgu proovivad sotsid siiski koalitsioonis veelkord läbirääkida. «Meil on veel mõned päevad aega,» ütleb Läänemets.