/nginx/o/2012/01/25/928758t1hb52b.jpg)
Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) hinnangul peaks riigikogu nn kõrgharidusreformi seaduse uuesti menetlemisel kasutama võimalust ja likvideerima selles algusest peale vastuolusid tekitanud probleemid.
EÜL ei lepi sellega, kui kõrgharidusreformi seaduses kohendatakse pelgalt sõnastust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna otsustas riigikogu täiskogu, et võtab uuesti menetlusse «ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse», et kõrvaldada selles võimalikud põhiseadusevastasused, millele juhtis tähelepanu president Toomas Hendrik Ilves.
«Ütlesin toona (seaduse vastuvõtmise järel – toim.), et eelnõu peab saama neljanda lugemise. Seda ta täna ka sai,» hindas EÜLi juhatuse esimees Eimar Veldre riigikogu otsust.
Nüüd soovib üliõpilasliit, et seaduse menetlemisel võetaks uuesti luubi alla vanad vastuolud. «Miski muu kui poliitiline tahe ei keela riigikogul olla ülevaatamisel põhjalik ja sisuliselt arvestav. Presidendi otsuse põhjenduses on toodud sellised küsimused, mis paratamatult nõuavad kogu eelnõu ülevaatamist.»
Näiteks on EÜL seda meelt, et akadeemilise puhkuse ajal ainete sooritamise piiramine on põhiseaduslik ainult siis, kui seda tagab tasuta õpe ja vajaduspõhine õppetoetuste süsteem. Järelikult peaksid kõrgharidusreform ja õppetoetuste reform rakenduma üheaegselt.
Samuti on nüüd võimalus koos reformi eelnõuga arutada ka õppetoetuste süsteemi sisu. «Selge on see, et kui soovitakse suurendada täiskoormusega õppivate tudengite arvu, siis korraliku ja õpingutele pühendumist võimaldava toetussüsteemita ei tule see kõne allagi,» ütles Veldre.
Lisaks tõi president välja ka ebaselguse õppekulude hüvitamise tingimustes ja korras. «Kuna see on avaõiguslik suhe, siis tegelikult ei saa küsida tudengilt raha, kui ta on täiskoormuses ja deklareerib vähem ainepunkte kui 30 EAP semestris. Raha saab nõuda kulude eest, aga siin tudeng kulusid ei põhjusta. See on justkui riigilõivu küsimine ID-kaardi eest, mida sa pole tellinud,» iseloomustas Veldre.
EÜL esitab 22. märtsiks riigikogule konkreetsed ettepanekud, kuidas seaduses puudulikud sätted sõnastada.
«Soovime seda eelnõud avara pilguga käsitleda. Me samuti ei vaidlusta reformi eesmärke, aga puudused õppekulude hüvitamise, akadeemilise puhkuse ning kõrgkoolide rahastamise seadussätetes ei võimalda reformi eesmärke saavutada.»