100 nägu ⟩ Lionel Messi: Argentina koondise mõistus, aju ja südametunnistus

Seitsmel korral maailma parimaks jalgpalluriks valitud Messi oli juba ammu Argentina rahvale lubanud, et teeb kõik endast oleneva lõpetamaks riigi 36 aastat kestnud ootuse MM-tiitli järele. Aastaid oli ta aga põrunud.

2006. aastal, kui Argentina langes konkurentsist veerandfinaalis, kaotades penaltiseeria järel Saksamaale, oli see mõneti arusaadav. Oli ju Messi toona kõigest 19-aastane pallivõlur. Hirmandekas, kuid siiski mitte Argentina koondise suurim staar, vaadates kõnealust kaotusmatšigi vahetusmeestepingilt.

2010. aastal oli olukord juba teistsugune. Messi oli äsja võitnud oma karjääri esimese Ballon d’Ori ning kui Argentinal taas veerandfinaali järel kodinad kokku tuli pakkida, järgnes kriitikalaviin.

Põhjus ei peitunudki sealjuures kaotusfaktis, Argentina võib ikka Saksamaale alla jääda, kuivõrd viisis, kuidas allajäämine tuli. Nimelt oli 0:4 häving MMil Argentina koondise viimase 36 aasta muserdavaim. Ning seda kõike jälgis Messi juba sündmuste tulipunktis ehk väljakul viibides.

Rekordid purunesid, karikad kaugenesid

Seejärel tuli 2014. aasta MM, mille eel oli Argentina number 10st saanud juba neljakordne maailma parim jalgpallur. Vähe sellest, kaks aastat enne oli Messi kõmmutanud ühe kalendriaastaga rekordiliselt 91 väravat!

Argentina esimeses mängus 2014. aasta MMil sahistaski Messi kohe väravavõrku. Nagu ka teises. Ja kolmandas. Kuid play-off’is enam lisa ei tulnud...

Esiti polnud sellest lugu, sest Argentinal õnnestus nappide 1:0 võitude ja penaltiseeria abil ikkagi kuidagiviisi finaali nihverdada. Kuid seal tuli taas Saksamaa sein ette. Ja Messit taas kiruti.

Täpselt nagu ka pärast 2018. aasta MMi, kus Argentina langes konkurentsist kaheksandikfinaalis, jäädes Kaasanis toimunud mälestusväärses lahingus 3:4 alla Prantsusmaale.

Põruja maine ainult kasvas

Tolleks hetkeks oli Messi klubisaavutuste tuules tõusnud juba viiekordseks maailma parimaks jalgpalluriks, kuid Argentinaga polnud tal jätkuvalt ette näidata mitte kui midagi. Olgugi, et MMidel oli käidud kordi neli, nagu ka Lõuna-Ameerika meistrivõistlustel.

Ja nagu põrumistest veel vähe oleks, siis 2019. aasta Copa Americal jäi Messi ja Argentina laeks samamoodi poolfinaal. Ehk pallivõluri saldo kodumaa särgis oli üheksa suurturniiri, kuid ei ühtegi karikat.

Individuaalne ja klubisära mõistagi jätkus, mille tulemusena pärjati Messit 2019. aasta lõpuks järjekordse maailma parima tiitliga. Kuid argentiinlastel oli sellest ükskama kõik. Sest nende tiitliootus, mille Messi oli lubanud lõpetada, kestis.

Ootamatu süžeepööre

Ent 2021. aastal muutus kõik. Seda sealjuures mõneti irooniliselt, sest sel samal suvel, mil Messi oli sunnitud lahkuma FC Barcelonast – klubist, millega ta oli võitnud kõik, mis võimalik – sai ta viimaks Argentinaga punni eest.

See juhtus 2021. aasta Copa Americal, kui Messi tüüris La Albiceleste – nõnda fännid Argentina vutikoondist kutsuvad – viimaks Lõuna-Ameerika meistriks. Seda, sealjuures, 28-aastase pausi järel.

Kuigi võiduvärava Brasiilia võrku virutas toona Messi hea semu Angel Di Maria, oli just argentiinlaste number 10 mängueelne kõne see, mis kamraade sütitas.

Kõne, mis läks ajalukku

«Me juba teame, kes meie oleme ja seda, kes Brasiilia on. Sel teemal ma rohkem ei peatu. Soovin hoopis tänada teid selle 45 päeva eest, kutid. Me pole 45 päeva oma peresid näinud. 45 päeva... El Dibu (väravavaht Emiliano Martínez – K.J.) sai sel ajal koguni isaks, kuid pole siiani oma vastsündinud last näinud. Ja miks? Selle hetke nimel. Meil on eesmärk, mida täita ja oleme sellest kõigest sammu kaugusel / ... /

Juhuseid ei eksisteeri. See turniir pidanuks toimuma Argentinas. Jumal sättis aga asjad nii, et me saaksime siin (turniir viidi koroona tõttu viimasel hetkel Brasiiliasse ning finaal toimus nende esindusväljakul ehk Maracanal – K.J.) selle võita. Läheme ja toome trofee lõplikult koju,» kulgesid Messi inspireerivad laused, mida ta oli turniiri käigus pitseerinud nelja värava ja viie väravasööduga.

Nüüd, 2022. aasta MMil oli Messi juhtroll veelgi ilmsem. Ta oli valmis koondist täielikult enda seljas tassima, paludes kamraadidelt küll abi, ent näidates ise teed MM-tiitli suunas.

Just nõnda sai temast esimene mängija, kes löönud ühel MMil värava alagrupiturniiril, kaheksandikfinaalis, veerandfinaalis, poolfinaalis ja finaalis.

Enim ühel MMil mängu parima auhinna (5) teeninud mängija.

Esimene mängija, kes pälvinud kaks MMi parima mängija auhinda ehk kuldset jalgpalli.

Kuid mis põhilisemgi, lõpuks ometi ka maailmameister!