Riigiprokuratuur: haridusministeeriumi kiirtestihankes kuritegu ei olnud (7)

Menetluse käigus selgus, et kuigi haridus- ja teadusministeeriumi kiirtestihankes võidi riigihankemenetluse nõudeid rikkuda, ei tegutsenud ükski ministeeriumi töötaja ega minister selle nimel, et anda hanke võitnud äriühingule teiste ees eelist. Seetõttu ei ole kellelegi ka kuriteo toimepanemist ette heita.

«Uurimise käigus tuvastasime, et toonane haridusminister [reformierakondlane Liina Kersna – M. P] ja ministeeriumi töötajad tegusesid selle nimel, et kiirtestid 1. novembrist 2021 koolidesse jõuaksid. Seejuures olid nad veendumisel, et mitme pakkuja kaasamiseks ja nende pakkumuste korrektseks menetlemiseks ei olnud piisavalt aega, mistõttu pöördus ministeerium ühe pakkuja poole. Seega ühe pakkuja poole pöörduti teadmisega, et see oli toonastes tingimustes kooskõlas riigihangete seaduse ja riigihanke menetluse nõuetega,» ütles riigiprokurör Laura Aiaots.

Kuivõrd kogutud tõendite põhjal ei tuvastatud, et riigihanke menetluse nõuet oleks rikutud tahtlikult või selleks, et anda ühele äriühingule eelis teiste ees, ei saa kellelegi kuriteo toimepanemist ette heita. Samuti ei tuvastanud hankelepinguga seoses usalduse kuritarvitamist.

Kriminaalmenetlus lõpetati, sest prokuratuuri hinnangul kuriteokoosseis puudub.

Testihanke ajal minister Kersna nõunik olnud Mario Kadastik ütles kommentaariks, et nagu võiski loota, ei leidnud prokuratuur koostöös kapoga pärast põhjalikku uurimist ministeeriumi tegevuses kuritegu.

«Mingit kuritööd ei ole toime pandud, kellelgi polnud mingit tahtlust ühele ettevõttele testide hanget suunata, lihtsalt olukord riigis ja inforuum, milles olime nende loetud päevade jooksul, oli selline nagu ta oli,» ütles Kadastik ja lisas: «Nüüdseks on siis kõik menetlused lõpetatud ja saab rahulikult edasi minna.»

Endine haridus- ja teadusminister Liina Kersna kirjutas sotsiaalmeediasse, et ta on uurijatele põhjaliku ja pühendunud töö eest tänulik, sest nüüd on saabunud lõpuks selgus. «Nii mina kui minu meeskond tegime otsuseid ainult ja ainult lähtudes laste huvidest ning seadustega kooskõlas. Meie olime selles veendunud. Nüüd on seda kinnitanud ka prokuratuur,» selgitas Kersna. 

«Tuletan meelde kõige olulisema - valitsus andis Haridus- ja teadusministeeriumile ülesande osta koolidele kiirtestid erakorraliselt, sest sotsiaalministeerium ei saanud valitsuse poolt neile antud ülesandega hakkama. Tegemist oli erakordselt kiireloomulise küsimusega, sest vaid mõne tööpäeva jooksul pidime kiirtestid koolidesse saama,» lisas Kersna.