Läänemets: päästeamet saab hakkama, aga kriisiennetuses on meil veel pikk tee minna

Siseminister Lauri Läänemets rääkis, et on olnud nii nädalavahetusel kui ka täna pidevas kontaktis Saaremaa ja Hiiumaa vallavanematega, samuti päästeameti juhi ning majandus- ja taristuminister Riina Sikkutiga, et olla kursis, milline olukord hetkel valitseb.

«Julgen öelda, et päästeamet tegutseb professionaalselt, nii nagu nad seda ka varem on teinud, kriisistaabid töötavad, koos omavalitsustega koordineeritakse tegevust ja vahetatakse informatsiooni ning pakutakse tuge elanikele,» rääkis Läänemets, lisades, et põhiraskus on hetkel Elektrilevil, kes on suurendanud Saaremaal oma elektrikatkestuste likvideerimisega tegelevate meeskondade arvu.

Ta lausus, et selles mõttes võib öelda, et kõike, mida praegusel hetkel on vaja teha, ka tehakse. Minister nentis, et loomulikult kahju on, et seda ei suudeta kiiremini teha.

Läänemets viitas, et valitsus on mitmel korral juhtinud tähelepanu võimalikele elektrikatkestustele ja palunud inimestel selleks valmis olla. «See võib olla torm, aga tänases kontekstis võib see olla seotud ka Ukraina sõjaga, kus meie naaberriik võib teha midagi tahtlikult. Me ei tea, kas ta seda teeb või kuna ta seda teeb, aga kui ta seda teha plaanib, siis kindlasti eriti külmadel ja kõledatel ilmadel.»

Läänemets lausus, et praeguse elektrikatkestuse puhul on näha, et kui kortermajade inimesed jäävad mõneks päevaks elektrita, tuleb nad viia teisele pinnale, et nad saaksid sooja, telefoniakusid laadida ja end pesta. Ta ütles, et mitmetel omavalitsustel on selleks küll võimekus olemas, näiteks Saaremaal viidi mõnda piirkonda generaatorid, mure on aga selles, et mitmetes Eesti piirkondades sellist vastuvõtuvõimekust ei ole, on kohti, kus puudub  isegi võimalus generaatori ühendamiseks.

Minister tunnistas, et kriisidega hakkamasaamise osas on meil veel pikk tee minna. Tema arvates on tähtis, et abi saaksid need inimesed, kes päriselt abi vajavad, nagu eakad ja üksikutes metsataludes elavad inimesed. Ta lausus, et nende abistamine sõltub sellest, kui hästi ülejäänud ühiskond on kriisideks valmis, et päästjad ei peaks minema nende juurde, kes suudavad ise kriisiks valmistuda. «Kui mul on olemas patarei, raadio, taskulamp ja bensiin ning toit, siis minu juurde ei peaks päästeamet tulema, vaid saaks minna eaka juurde või üksikusse metsatallu.»

Läänemets lisas, et saarlased on küll elektrikatkestustega harjunud, aga kolme, nelja või viie päevane katkestus on ka nende jaoks liig. «Mõnes mõttes hakkab siit ka regionaalpoliitika ehk igal pool Eestis peab olema võimalus elada. See tähendab, et kui meil saartel on tormid ja elekter läheb kogu aeg ära, siis vaatamata kulukusele, oleks riigil siiski mõistlik osa elektriliine maa alla viia.»