Riigikohus jättis Narva altkäemaksu andjate süüdimõistva otsuse muutmata

Ühtlasi leidis riigikohus, et süüdistatavate koju pealtkuulamisseadmete paigaldamiseks pommiähvarduse matkimine polnud lubatav.

Süüdistuse järgi andis Sergei Berezovski aastail 2018–2019 altkäemaksu ASi Narva Vesi juhatuse liikmele Aleksei Voronovile selle eest, et veefirma eelistaks hangetel Berezovskiga seotud äriühinguid. Samuti pidi Voronov tagama, et Berezovski firmad saavad töid teha neile meelepärastel tingimustel.

Berezovski abikaasat Kiira Berezovskajat süüdistati kuriteole kaasaaitamises, sest ta tegeles altkäemaksuks mõeldud raha ülekandmisega.

Kui süüdistuse põhjal andis Berezovski Voronovile altkäemaksu vähemalt 61 425 eurot, siis kohtute hinnangul on leidnud tõendamist 38 550 euro üleandmine.

Berezovskit karistati kaheaastase vangistusega, millest kolm kuud peab ta šokivangistusena pärast otsuse jõustumist ära kandma. Ülejäänud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane nelja-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisakaristusena määrati talle kolmeks aastaks ettevõtluskeeld.

Berezovskajale mõisteti neljakuuline vangistus tingimisi aastase katseajaga. Samuti mõistis ringkonnakohus Berezovskajalt välja 462 100 eurot – summa, mille Berezovski kandis sularahas oma pangakontole ja tegi siis ülekandeid abikaasale, kes soetas saadud raha eest kinnisvara.

Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis tänase otsusega mõlema süüdistatava süüditunnistamise ja karistused muutmata, kuid tühistas Berezovskajalt 462 100 euro väljamõistmise.

Kuriteo matkimisega mindi liiale

Kolleegium leidis aga, et kuriteo matkimise korras süüdistatavate elukohale tehtud pommiähvardus ei olnud lubatav. Maakohus andis kuriteo matkimiseks loa, et menetlejatel oleks ettekääne süüdistatavate elukohta sisenemiseks, seal viibinud inimeste ajutiseks eemaldamiseks ja pealtkuulamisseadmete paigaldamiseks.

Riigikohus märkis, et seadus ei luba jälitustoiminguga ohustada inimeste elu ega tervist. Pommiähvardusega rünnati aga süüdistatavate ja nende alaealise lapse vaimset tervist, kasutades selleks psüühilist vägivalda. 

Kokkuvõttes leidis riigikohus, et jälitustoimingu tegemisel ei järgitud seaduse nõudeid, mistõttu ei tohi sellega kogutud tõendeid kasutada. Samas ei mõjuta see Berezovskite süüküsimuse lahendamist, sest kohtud tunnistasid nad süüdi muude tõendite põhjal.

Küll aga otsustas kolleegium, et pommiähvardusega kaasnenud inimväärikust alandava kohtlemise tõttu tuleb maksta kummalegi süüdistatavale 1000 eurot ja nende lapsele 1200 eurot hüvitist.

Aleksei Voronov mõisteti altkäemaksu võtmises ning toimingupiirangu ja riigihangete nõuete rikkumises süüdi juba 2019. aasta juunis kokkuleppemenetluses ning talle määrati nelja ja poole aasta pikkune vangistus, millest ta pidi kohe reaalselt ära kandma aasta. Samuti mõisteti talt riigi kasuks välja üle 320 000 euro.