/nginx/o/2022/07/01/14664573t1h92e3.jpg)
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool leidsid möödunud neljapäeval toimunud nõunike kogude ühisel istungil, et tervishoiu koolitusvajaduste rahuldamiseks ning kvaliteetse ja jätkusuutliku õppe tagamiseks on riigil hädavajalik leida kõrgkoolidele lisaraha.
Kohtumisel leiti, et tervishoiu kõrgkoolide senine rahastamine on ebapiisav täitmaks tervishoiu valdkonna vajadusi spetsialistide koolitamisel. Kuigi haridus- ja teadusministeerium on viimastel aastatel konsensuslepingust tulenevalt oluliselt panustanud tervishoiu kõrgkoolide rahastamisse, on jäänud püsima rahastamisreformist tulenev madal rahastus üliõpilase kohta, märkisid tervishoiu kõrgkoolid.
Statistika põhjal on tervishoiu kõrgkoolide rahastamine üliõpilase kohta teiste kõrgkoolidega võrreldes madalaim ning ainuõige oleks tõsta tervishoiu kõrgkoolide tegevustoetuse üliõpilase kohta vähemalt kõrgkoolide keskmisele tasemele.
Samuti tõdeti, et rakenduskõrgkoolidel on õppejõu kohta üldjuhul rohkem üliõpilasi kui ülikoolidel, tulemusnäitajate parandamiseks oleks vaja kaasata täiendavat inimressurssi ning võimaldada motiveerivat ja konkurentsivõimelist palka.
Lisaks leidsid tervishoiu kõrgkoolid, et korrigeerima peaks ka kõrgkoolide pakutava kutsehariduse rahastamist, mis praegu ei arvesta haldamiskulude finantseerimist, samas kui kutsehariduse õppekava ühe aasta kulu on sarnane õe õppekava kuludega. Kõrgkoolidel kaasnevad ka kutsehariduse õppe läbiviimisel hoone, inventari, õppeseadmete ja tugiteenustega seotud kulud, samuti kasutatakse simulatsioonikeskkonda.
Seetõttu peaks tervishoiu kõrgkoolide hinnangul kõrgkoolide finantseerimisse ennistama kutsehariduse halduskomponendi, vastasel juhul tuleb kõrgkoolidel õpetamise mahtu vähendada, sest kõrghariduse tegevustoetusest pole võimalik kutsehariduse kulusid finantseerida.
/nginx/o/2022/04/28/14514346t1h9da4.jpg)
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli nõunike kogu esimees Priit Tampere sõnas kohtumise kokkuvõtteks, et nüüd on tervishoiu kõrgkoolidel ning ministeeriumidel arutamist ja kokkuleppimist, kuidas koolitustellimuse ning finantseerimisega parimal viisil edasi minna. «Meile tööandjatena on edasiviiv kokkulepe väga oluline, eriti arvestades, et tervishoiutöötajad on elutähtsa teenuse osutajad,» lisas ta.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli nõunike kogu esimehe Agris Peedu sõnul on tervishoiu kõrgkoolide juhtidele, rahastajate esindajatele ning suurematele praktikabaasidele ja tulevastele tööandjatele sellised arutelud üliolulised.
«Ootame ju haiglatesse tööle oluliselt enam radioloogiatehnikuid, õdesid ja teisi professionaale, aga selle eelduseks on tugevad kõrgkoolid, kellele on tagatud optimaalne rahastus õppe tagamiseks. Oleme nüüd ja praegu uute tervishoiutöötajate suures ootuses ning seega ei tohi ka rahastusotsused tulla alles aastate pärast,» ütles Peedu.
/nginx/o/2020/09/14/13345341t1h23ef.jpg)
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden sõnas kohtumise järgselt samuti lootusrikkalt, et praegu on sobivaim hetk kokkulepeteks, andes sellega selge sõnumi tervishoiualase hariduse väärtustamisel.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits ütles, et tervishoiu kõrgkoolide nõunike kogude esimene ühine istung on märgiks, et oleme koos ühiste eesmärkide nimel tegutsemas ning sellel on kõrge väärtus nii osalejatele kui ühiskonnale laiemalt.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)