Omavalitsused said, mis tahtsid: ministeerium toetab täiendavalt nelja jalgpallihalli rajamist

«Kiire hinnakasvu tõttu on jalgpallihallid muutunud plaanituga võrreldes oluliselt kallimaks, mis on pannud omavalitsused keerulisse olukorda. Selleks, et alustatu lõpule viia, oleme järgmise aasta eelarves näinud hallidele ette täiendava toetuse,» rääkis kultuuriminister Piret Hartman (SDE).

Kultuuriministeerium on teinud ettepaneku eraldada 2023. aasta kultuurieelarve regionaalsetest investeeringutest jalgpalli- ja võimlemishalli rajamiseks 1 miljon eurot lisaraha Kuressaarele, samuti 1 miljon eurot lisaraha Paidele. Jalgpallihalli rajamisest loobunud Jõhvi tagastatud 1,5 miljonit eurot jagatakse pooleks samal aastal toetust saanud Pärnu ja Rakvere vahel.

«Taotlesime lisavahendeid kõigile juba toetatud omavalitsustele, kuid riigieelarve võimalused on piiratud. Kultuuriministeeriumil on samas selge soov leida ka teistele omavalitsustele täiendavaid vahendeid 2024. aasta riigieelarvest. Toetust saanud omavalitsustel on jätkuvalt kasutada halli rajamiseks juba eraldatud poolteist miljonit eurot või selle jääk. Viimasel kahel aastal toetatud omavalitsustel, kes veel projektidega alustanud pole, on võimalik viia need ellu 2024. aasta lõpuks,» lisas kultuuriminister.

Postimees kirjutas septembri lõpus, et ehitushindade kallinemise tõttu on taotlenud Pärnu, Viimsi ja Jõhvi järgmise aasta riigieelarvest lisaraha, ent minister Hartman toona selleks võimalust ei näinud. Tänavuse aasta riigieelarvest said raha Paide, Jõgeva, Narva ja Viimsi, mullu aga toetati Pärnut, Jõhvit, Rakvere ja Kuressaaret - neist ainult Pärnus on ehitus alanud, ülejäänud hallid on ettevalmistavas faasis.

Alates 2020. aastast on jalgpallihallide rajamiseks eraldatud toetust 12 omavalitsusele, igaühele 1,5 miljonit ehk kokku 18 miljonit eurot. Tänaseks on jalgpallihallid valminud Haapsalus, Raplas, Tartus ja Viljandis.