Randjärv: ERMiga tegeleti pidevalt

2007. aastal kultuuriministriks tõusnud Randjärv meenutas, et 2006. aasta juulis kinnitas valitsuskabinet objektid, mida sooviti Euroopa rahaga toetada, ja nende seas oli ka Eesti Rahva Muuseum. «Selle otsuse ja teadmise põhjal juhindus esialgu nii terve valitsus kui ka kultuuriministeerium oma plaanide tegemisel,» sõnas Randjärv.

Asja vedas Randjärve väitel siseministeeriumi poolt toonane regionaalminister Vallo Reimaa.

Randjärve sõnul kirjutati 2007. aasta 31. mail kultuuriministeeriumis alla ERMi uue hoone arhitektuurse projekteerimise lepingule ja 2008. aasta 17. jaanuaril andis valitsus korralduse luua sihtasutus ERMi ehitamiseks.

Sama aasta jaanuaris saatis Reimaa kooskõlastusringile valitsuse 2006. aasta otsust järgiva rakendusmääruse eelnõu, mis oleks saanud raha jaotamise aluseks, kuid Reimaa tagandati valitsusest.

Randjärve väitel muutis uus regionaalminister Siim Valmar Kiisler (IRL) rakendusmääruse eelnõu senist sisu, mis tähendas, et 2006. aasta otsus muutus tühiseks ja objektide leidmiseks kuulutati välja uus taotlusvoor.

Randjärve sõnul võttis Kiisler sellise otsuse vastu, et arvestada kooskõlastusringil tehtud majandusministeeriumi (MKM) ettepanekutega. MKMi juhtis Kiisleri erakonnakaaslane Juhan Parts.

Randjärve väitel hakkas uue eelnõu kooskõlastamine venima, sest ministeeriumidel (kultuuri-, majandus- ning siseministeeriumil) oli erinev nägemus rakenduskava teksti põhieesmärkidest.

Näiteks vaieldi, kas eesmärk peaks olema vaid turismi edendamine või ka kultuuriturism, milline peaks olema toetuse maksimumsuurus, kas rahastatav objekt peab võimaldama aastas teenida vähemalt 100 000 jms.

Uuesti jõudis valitsus tingimustes kokkuleppele 2008. aasta 28. maiks ja 2009. aasta 5. märtsiks otsustati, millised projektid investeeringute kavva lülitatakse.

Randjärve hinnangul peaks nende sündmuste valguses olema selge, et ERMi teemaga tegeleti nii kultuuriministeeriumis kui ka valitsuses pidevalt. «Kiiremini, kui on tehtud, poleks saanud,» väitis Randjärv.