KVALITEETMINUTID ⟩ Matused on lahkunu elu tähistamiseks (1)

Altosaar mõtiskles, et niisamuti kui pulmad on hakanud matused moest minema: aina enam on inimesi, kelle hinnangul pole matuseid vaja ei kadunukesele ega tema lähedastele. Kas piisab vaid surma registreerimisest või peaks matuseid siiski tähistama?

Nii Eve Rohtla kui Tiina Tambaum leidsid, et ärasaatjatele on matust kui tseremooniat kindlasti vaja. «Me ei tohiks seda vaadata kui kuluartiklit,» sõnas Tambaum. «Matust on vaja neile, kes siia jäävad. Inimese psühholoogia on niimoodi seatud, et ta tahab, et asjad oleksid lõpetatud.»

Ta kutsus üles enne surma lähedastega rääkima, milliseid matusekombeid inimene endale sooviks. Seejuures ei pea tingimata rääkima nende inimestega, kellega lähedust ei tunne, isegi kui passi järgi ollakse lähedased.

Samuti aitab matusetseremoonia planeerimine inimestel enda surmaks valmistuda. «See annab ikkagi vanas põlves elades väga palju rahu, kui sa tead, et sind lihtsalt ei unustata pärast seda, kui sa lõpetad hingamise,» selgitas Tambaum. 

«Kui saad ise juhtida, siis see annab kvaliteeti elule juurde. Oma elu tuleb niiviisi sättida ja suhteid sõlmida, et sinu sooviavaldusi ka ellu viidaks. See on ikkagi õudne, kui pärast ei tehta nii, nagu sina oled väljendanud,» arvas ta. 

Saates mõtestati lahti:

• Kuidas leina ja kaotust läbi elada?
• Miks on hea iseendale nekroloog kirjutada?
• Mida näitab matusekultuur inimeseks olemise kohta?
• Miks peaks kindlasti matustele minema?

Head kuulamist!