Ministeerium keelas e-sigareti kaupmeestel ümarlauas osalemise (1)

Eesti E-sigareti Kaupmeeste Liidu esindaja Diane Sirelpuu sõnas, et sotsiaalministeerium keelas nende ühendusel osaleda terviseministri väljakuulutatud e-sigareti regulatsioone arutleval avalikul ümarlaual.

«Selle eesmärgiks on kuulata erinevaid osapooli ja leida võimalused ohjata hoogsalt kasvavat maitsestatud e-sigaretiturgu tingimustes, kui selle müük seaduslikel ettevõtetel ja kauplustel on olnud Eesti turul kolm aastat keelatud,» kirjeldas Sirelpuu.

Liidu esindaja sõnul on arutuse all eelnõu, millega Eestis keelustataks kõik legaalsed ühekordsed e-sigaretid, ning selle keelu eesmärk on ohjeldada juba keelustatud maitsestatud e-sigarettide illegaalset levikut.

Liit: meile ei anta võimalust jagada infot

«Sektori esindusorganisatsioonile antud keeld osaleda läbipaistvas seadusloomes on ebademokraatlik. Liidu tahe on aidata kaasa vähendamaks kättesaadavust noorte seas läbi oma sektoripõhiste teadmiste. Samuti seisavad ettevõtjad oma töötajate ja tarbijate eest ning musta turu kasv on otseselt mõjutanud meie igapäevast tegevust ja turgu nagu ka rahva tervist ja riigikassat.»

«Kuna meile kui otseselt mõjutatud osapoolele ei anta võimalust jagada infot, lükata ümber levinud valeinfot ning esitada omapoolne teadmine turust, siis oleme sunnitud selle edastama avaliku kirjana,» selgitas liit.

Sirelpuu tõi välja, et sotsiaalministeerium väidab, et Eestis müüakse aastas üle 200 miljoni ühekordse e-sigareti. See on ettevõtjate hinnangul ebarealistlik ning tõendamata number.

«See tähendab, et iga Eesti elanik (k.a imikud ja vanurid) tarbiks aastas umbes 150 ühekordset e-sigaretti ehk ostaks ühekordse e-sigareti iga kahe päeva tagant,» ütles ta.

Riiklikud ametkonnad pole tema sõnul saatnud ühtegi infopäringut e-sigareti turumahu hindamiseks ettevõtetele ega kaupmeeste esindusorganisatsioonile.

«Realistlik legaalse turu suurus on esindusorganisatsiooni hinnangul umbes 6 miljonit tükki, klassikalisi sigarette müüakse aastas umbes 1,5 miljardit tükki,» sõnas Sirelpuu.

Ta lisas, et kaupmeeste hinnangul moodustab Eesti e-sigareti turust täna ligi 50 protsenti illegaalne turg. «Vastupidiselt ametlikele kauplustele on mustal turul müüdavad tooted kättesaadavad ka alaealistele, sest dokumente ei kontrollita,» lisas ta.

Ta toonitab, et maitsestatud e-vedelikud on lubatud teistes riikides – Eesti on tema sõnul justkui saar, kus need on keelatud ja seetõttu on illegaalse ja maksuvaba müügivõrgustiku tekkimine kiire. «Pärast 2019. aasta maitsestatud e-sigarettide keeldu turg ei langenud, vaid kasvas, kuid paraku toimub müük ilma riigipoolse kontrollita,» nentis ta. «Täna tõdeme, et tegu ei ole enam lihtsa eraisikute pahaaimamatu tellimisega välismaa e-poest, vaid organiseeritud kuritegevusega, kus tooteid tarnitakse kasusaamise eesmärgil ning müüakse läbi diilerite, sh läbi laste lastele.»

Illegaalseid tooteid müüakse Sirelpuu kinnitusel avalikult kõikides sotsiaalmeediakanalites: TikTokis, Instagaramis, Facebookis, Telegramis, Snapchatis, Whatsappis kättetoimetamisega kõikjal üle Eesti, ning lisaks käest kätte koolide linnaruumis ja ümbruses. «Meil on kahju tõdeda, et puudub kompetents musta turu tooteid eristada legaalsetest toodetest, vajadusel oleme valmis sektorina appi tulema.»

Eestis ei ole tervisemõju uuringut tehtud juba viis aastat

Liidu esindaja sõnas, et Euroopa Liidu riikides, sh Eestis ametlikult müüdavad 2-milliliitrised tooted peavad läbima laboritestid, mille sisu on nähtav terviseameti süsteemis ning sisaldus on kontrollitud.

Mustal turul liikuvatel e-sigarettidel on aga tema sõnul nikotiinisisaldus 50 mg/ml, mis on 2,5 korda kõrgem, kui ametlikult Euroopas müüdaval kaubal.

«See ebamõistlikult kõrge nikotiinisisaldus on liigne isegi intensiivselt tarbivale täiskasvanud suitsetajale. Mustal turul liikuvad tooted, sisu ja kvaliteet ei ole kontrollitud. Õuna- ja vahukommimaitselised tooted, millest noored täna räägivad ning mida on filminud ja fotografeerinud erinevad meediaväljaanded, ei ole pärit Eestist. Kõikidel pakenditel on teiste riikide hoiatussildid või need hoopis puuduvad, turul liiguvad brändid, millel pole Eestis edasimüüjaid,» selgitas Sirelpuu.

«Oluline valeväide, mida Tervise Arengu Instituut on korduvalt avalikkusele edastanud, on e-sigareti ettevõtetele globaalse tubakatööstuse sildi kleepimine. Eesti e-sigareti kaupmehed on kodumaisel kapitalil baseeruvad ettevõtted, millel puudub e-sigarettide müügil seos suurte tubakatööstustega,» ütles Sirelpuu.

«Samuti on täielikult tõendamata väide, et e-sigareti ettevõtted tegutsevad noorte nimel. Sarnaselt teistele täiskasvanutele mõeldud toodetele tehakse ka e-sigareti poodides kontrolloste, et jälgida dokumendikontrolli olemasolu. Kaupmeeste kodukorra järgi müüdi tooteid vaid täiskasvanud inimestele ka ligi kümme aastat tagasi, kus seaduslikud piirangud seda ei nõudunud,» toonitas ta.

Sirelpuu kinnitas, et liit on nõus kõikide arstidega, kes on väitnud, et e-sigaret ei ole ohutu.

«Ükski meie ettevõte ei ole kunagi kahjutu toote sõnumit edastanud, veel vähem noortele. Me ei avalda soovi, et nikotiinitooted ei peaks olema tubakaseadusega reguleeritud, samuti leiame, et peavad olema piirangud ja riiklik kontroll,» selgitas ta. «See ei tähenda aga toodete keeldu, mille tulemus on oodatust vastupidine ning mida püütakse populistlikult justkui parandada järgneva keeluga.» 

Esindaja lisas, et e-sigaretid ei ole keelatud mitte üheski Euroopa Liidu riigis – need on maailmas olnud turul juba põlvkonna jagu ning poliitikakujundamise aluseks peavad olema teaduspõhised faktid ja uuringud.

«Rõhutame, et tegelikult ei ole Eestis tehtud viimase viie aasta jooksul ühtegi e-sigarettide tervisemõju hindavat uuringut, kuigi regulatsioone on muudetud iga aasta. Küll aga viiakse regulaarselt läbi uuringuid teistes riikides. Kõige värskem representatiivne uuring on tänavu septembris valminud King’s College Londoni teadlaste analüüs, mis tõdes, et suitsetamisest aitab vabaneda e-sigaret,» ütles Sirelpuu.

Ta avaldas lootust, et sotsiaalministeeriumi algatatud seadusloome kaasab kõiki osapooli: «Korrektsetele faktidele põhinev lahendus, mitte järjekordne keeld, mille tagajärgedega peavad õige pea silmitsi seisma järgmine valitsus, ettevõtjad, politsei, koolijuhid ja lapsevanemad. Sektori esindusorganisatsioon on jätkuvalt valmis avatud aruteluks.»