Rahanduskomisjon vaatas läbi tuleva aasta riigieelarve eelnõu muudatusettepanekud

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa) selgitas, et kokku on muudatusettepanekuid 59, millest 56 tegid riigikogu liikmed ja fraktsioonid ning rahanduskomisjon kolm muudatusettepanekut.

«Rahanduskomisjoni tehtud ettepanekutes täpsustasime eelarvet valitsuse tegevusprogrammis kavandatud plaanide elluviimiseks,» ütles Kokk.

Ta selgitas, et rahandusministeerium esitas rahanduskomisjonile riigieelarve teise lugemise eel muudatusettepanekud ja tehnilised parandused, kusjuures muudatusettepanekuid esitas kuus asutust ja need on seotud nii asutuste vaheliste ümbertõstmistega kui muudatustega kulude ja investeeringute ning programmi tegevuste vahelises proportsioonis.

Samuti tegime tehnilise parandusena rahandusministeeriumi esitatud finantseerimistehingute mahu muutuse, mille sees oli jäänud ekslikult uuendamata uute võlakohustuste prognoos mahus 927 miljonit eurot. See parandus ei mõjuta eelarvepositsiooni ega võlakoormusega seotud näitajaid. Julgeoleku ja sotsiaalkaitsekulude märkimisväärse kasvu tõttu muu hulgas suureneb võlakoormus võrreldes 2022. aastaga ligi 780 miljoni euro võrra 19,8 protsendini sisemajanduse koguproduktist, märkis Kokk.

Riigikogu liikmete ja fraktsioonide esitatud ettepanekud jäid toetuseta, sest nende ettepanekute üle otsustamisel ei olnud pakutud katteallikad vastuvõetavad, mis oleksid muutnud eelarves taotletud eesmärkide saavutamist. «Mõned ettepanekud leidsid toetust osaliselt,» ütles rahanduskomisjoni esimees.

Ta lisas, et mitmed ettepanekud on komisjonis veel arutusel ning täiendavaid muudatusi on võimalik eelnõusse sisse viia kolmanda lugemise käigus.

Rahanduskomisjoni aseesimehe Jaak Aabi (KE) sõnul ei toetanud koalitsioonisaadikud häälteenamusega muudatusettepanekuid, mida kujunenud pingelises majanduslikus olukorras peaks tegema.

«Ootasime, et suuremast eelarvevahendite tõusust tulenevalt oleks võimalik olnud järgmisest aastast teha suurem erakorraline pensionitõus, mida koalitsioonisaadikud ei toetanud. Kahjuks oli koalitsioon vastu ka meie ettepanekule anda kohalikele omavalitsustele lisaraha, et saaks tõsta lasteaiaõpetajate, huvihariduse õpetajate ja kultuuritöötajate palka. Ka ravijärjekordade lühendamine ei leidnud toetust. Kindlasti paneme need muudatusettepanekud ka Riigikogu saalis hääletusele,» ütles Aab.

Valitsuse 29. septembril algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (708 SE) kohaselt on riigieelarve tulude kogumaht 15,57 mld eurot. Võrreldes 2021. aasta sügisel vastu võetud eelarvega kasvavad tulud 2,19 mld euro võrra ehk 16,4 protsenti. Kulude kogumaht on 2023. aastal 16,79 mld eurot, kasvades 2022. aastaga võrreldes 2,59 mld eurot ehk 18 protsenti. Eelarve struktuurne puudujääk püsib 2,6 protsendi juures.