Tarmo Miilits: oluline on tuvastada, et kadunud relvad ei ole halbadesse kätesse sattunud (1)

«Oluline on tuvastada, kas [kadunud relvad] ei ole läinud sinna, kus nad ei peaks olema ehk Sisekaitseakadeemia valdustest välja või siis kuritegelikul eesmärgil [kasutamiseks],» sõnas Miilits KUKU raadio ajakirjanikele Ainar Ruussaarele ja Timo Tarvele.   

Miilits kinnitas, et relvade kadumisse suhtutakse väga tõsiselt ning ka potentsiaalseid ohukohti on siinkohal arvestatud. «Kohe, kui kahtlus tekkis, sai võimalike [kadunud] relvade suhtes teavitatud nii politsei- ja piirivalveametit kui ka kaitsepolitseiametit.» Samuti on ka Sisekaitseakadeemial vastavate relvad margid ja numbrid olemas. 

Kaduma läinud relvad on pärit nõukogude ajast ning akadeemia on need alles hoidnud sellepärast, et ka tulevased politseiametnikud ja vangivalvurid oskaksid vajadusel ümber käia taoliste vanemate relvadega.

Mitmed puudused

Kuidas aga said kuus tulirelva Sisekaitseakadeemiast niimoodi kaduma minna? Miilitsa sõnul on tegemist suure rikkumiste jadaga. Puudusi tuvastati nii juhendite, registrikannete, üleandmiste kui ka inventuuri osas. 

«Juhendeid ei olnud piisavalt või need olid ebatäpsed ja ei reguleerinud seda valdkonda nii, nagu peaks. Paraku tuvastasime ka seda, et registrikanded ehk see, kus relvad paiknevad, ei olnud samuti korrektselt sisse kantud,» loetles Miilits erinevaid näiteid rikkumistest.

Miilits lausus saates, et akadeemial tuleb nüüd ja praegu tegeleda aktiivselt korra ja juhistega, mille osas puudumised tuvastati. 31. detsembriks peavad kõik puudused olema korda tehtud ning kehtestatud akadeemia rektori käskkirjaga.

Relvad liiguvad mitmel tasandil

Miilits selgitas, et relvade liikumisel akadeemia sees on mitu erinevat tasandit. «Kõigepealt on ametnike tasand, kelle kätte antakse [relv] hoiule. Järgmine tasand on relvuri tasand, kes peab vastavad kanded tegema erinevatesse infosüsteemidesse või siis ka paberkandjal ning kõik üleandmised fikseerima. Järgmine tasand on see osakond, kellele see vastutusala kuulub, et neil oleksid vastavad korrad ja juhendid olemas, et erinevad protseduurid oleksid õiguspäraselt läbi viidud.»

Kõrgeim tasand on aga asutuse juhi ehk rektori tasand. Rektor vastutab selle eest, et sisekontrollisüsteem oleks olemas. Süsteem tagab, et akadeemia vara, sh relvad, säiliks ning nende õige ja ohutu kasutamine oleks tagatud.

Juhtumi valguses on Sisekaitseakadeemia rektor Marek Link tulirelvade ja erivahendite käitlemises tuvastatud puuduste tõttu tagasi astunud. Ametist lahkub ka haldusosakonna juhataja.