Parempoolsed: praegune riigieelarve kava viib Eesti krahhini (4)

Parempoolsete hinnangul liigub Eesti ohtlikul kiirusel majanduskatastroofi poole ning 30 aastaga üles ehitatud edulugu on väga lähedal kaduma ajaloo õppetundide hulka. Eesti riigieelarve struktuurne puudujääk süveneb ja võlakoorem kasvab – seda olukorras, kus iga uus majandusprognoos kõneleb aina vältimatumast ja sügavamast majanduslangusest.

Juba järgmisel aastal ületavad riigi kulud tulusid kahe miljardi euro võrra, toovad Parempoolsed esile.

«Ennekõike valitsuse suutlikkusest teha asjakohaseid ja ettevaatavaid otsuseid sõltub meie inimeste vahetu heaolu, töökohtade säilimine, ettevõtete konkurentsivõime, julgeolek ning seeläbi kogu Eesti riigi tulevik. Tänased otsused loovad homse Eesti,» seisab pöördumises.

Parempoolsete sõnul tuleb rasketel aegadel teha otsustavaid valikuid. «Riigi juhid peavad olema teenäitajaks ning esimesena tunnistama, et oleme täna kõik, nii riik kui ka rahvas, jäänud pisut vaesemaks ning meil on tarvis kusagilt kokku hoida. Kõikidel tuleb oma kulud üle vaadata, alates valitsussektorist ning lõpetades igaühe koduse majapidamisega,» kutsuvad nad üles.

«Riigikogu menetluses olev «valimiste eelarveks» kutsutud populistlik eelnõu pole mitte ainult vastuolus riigieelarve seaduse mõttega, vaid kahjustab rängalt Eesti huve nii täna kui tulevikus. Riigieelarve aluseks olevat rahandusministeeriumi majandusprognoosi peavad ebarealistlikuks nii Eesti Pank kui valitsuse enda eelarvenõukogu. Lisaks on riigi rahanduspoliitikat avalikkuses teravalt kritiseerinud ning selle jätkusuutmatuks tunnistanud mitmed juhtivad eksperdid,» leiavad Parempoolsed.

Sihitu rahakülv põhjustab aina suuremat inflatsiooni, suurendab ebavõrdsust, süvendab Eesti inimeste toimetulekuraskusi, langetab riigi konkurentsivõimet ja toob kaasa pikaajalisi kulukaid kohustusi, mida me ei ole suutelised kandma, seisab pöördumises.

«Kõrge intressiga laenuraha toetusteks ja palgatõusudeks maksmine jätab ükskõik millisele järgmisele valitsusele ainult väga keerulised valikud – kas võtta kohustuste täitmiseks järjest enam laenu, tõsta makse või viia läbi valusaid kärpeid. Riigi ees seisvate probleemidega tuleb tegeleda kohe, mitte lükata neid järgmiste kanda.»

Millised on Parempoolsete ettepanekud?

Parempoolsed panevad ette lükata edasi tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, kuna see ei ole praeguses majandusolukorras põhjendatud, vastupidi, annab inflatsioonile hoogu juurde.

Samuti tuleks jätta riigieelarvest välja nn katuserahad ning vähendada valitsuse reservfondi 156 238 000 euro võrra ehk langetada reservfondi maht tänavuse aasta tasemele.

Veel tuleks loobuda ebaõiglasest ja Eesti perede tegelikke vajadusi mitte arvestavast peretoetuste tõusust 860 euroni kuus, samuti tuleb viia kõik riigipoolsed toetused andme- ja vajaduspõhiseks ning lõpetada tasuta ühistranspordi projekt.

Parempoolsete arvates tuleb viia läbi riigi tegevus- ja kuluaudit, loobuda kulude automaatsest indekseerimisest ning minna üle vajaduspõhisele lähenemisele. Samuti tuleks keskvalitsuse ametnikkonda kärpida vähemalt 10 protsendi võrra ning üle minna andmepõhisele riigihaldusele.

Veel tuleks likvideerida kattuvad funktsioonid ametite sees, näiteks ei pea iga riigiasutus üleval pidama eraldi tugiteenuste üksusi või autoparke. Enamikke teenuseid saab korraldada riigisektori üleselt või osta sisse erasektorist. Ka tuleks peatada õigusloome vohamisest põhjustatud halduskoormuse kasv ning kehtestada põhimõte, et uute õigusaktide rakendamine tuleb lahendada olemasoleva ametnike ressursiga.

Ka tuleks käivitada haldusreformi järgmine etapp, lähtudes haldusjaotuse maakonnapõhisest struktuurist ning anda omavalitsustele suurem rahaline sõltumatus.

Parempoolsete hinnangul tuleks käivitada riigiettevõtete erastamine. Erakätesse võiks minna näiteks Eesti Post, Operail, Nordic Aviation Group, Levira jt. Ka tuleks kaasata seni avaliku sektori domineeritud võtmeteenuste, nagu haridus ja meditsiin, pakkumisel rohkem eraraha ning suurendada teenusepakkujate vahelist konkurentsi.

«Läbi Eesti riigi taasiseseisvuse on erinevad valitsused suutnud majanduslanguse lähenedes käituda riigimehelikult ning rakendanud kärpepoliitikat. Muidugi tähendas see ebapopulaarseid otsuseid, kuid raskustele vaadati silma ning võeti vastutus. See andis meie riigile ja majandusele võimaluse ilma suurema taagata edasi minna ning väljuda kriisidest tugevama ja edukamana. Tänane valitsus on hüljanud kõik põhimõtted, millele Eesti edulugu rajati,» seisab pöördumises.