Kolmandate riikide kodanikelt relvaloa äravõtmist hakkab arutama riigikogu

Muudatus puudutab umbes 1325 füüsilist isikut, kel on kokku umbes 3080 relva.  Siseminister Lauri Läänemets (SDE) ütles seadusemuudatust kommenteerides, et see annab täiendava lahenduse julgeoleku ja avaliku korra tagamise kindlustamisel.

«Me ei saa riskida sellega, et siin omavad relvaluba ja relvi inimesed, kes on mõne vaenuliku välisriigi kodanikud. Ideoloogiast või kodanikulojaalsusest tingitult võivad nad mingis olukorras tunda, et peavad oma päritoluriigi huvide kaitsmiseks siin relva haarama – sellised riskid me selle seadusega välistamegi,» ütles Läänemets.

Seaduse jõustumisel kehtivad siin elavate mitte ELi ja NATO riikide kodanike relvaload aasta aega ning seejärel on relvaomanikul veel aasta, et oma relv võõrandada. Võõrandamiseks ettenähtud aasta jooksul peab relv olema hoiul PPA käes. Kui relvaomanik ettenähtud tähtaja jooksul relva ise ei võõranda, tuleb politseil see sundvõõrandada turu keskmise hinnaga.

«Selleks, et asjassepuutuvad relvaomanikud tähtaja eel ei oleks olukorras, et nende käes on ebaseaduslik relv, tasub juba täna hakata oma relvi müüma ja relvalubadest loobuma. Kui aga relv müügikorras ei ole, saab selle tasuta hävitamiseks anda,» soovitas siseturvalisuse asekantsler Veiko Kommusaar.

Kodakondsuspiirang kehtestatakse ka relvavaldkonnas tegutsevatele juriidilistele isikutele. Edaspidi kehtib juriidilistel isikutel kodakondsusnõue, mis eeldab, et relvavaldkonnas tegutseva juriidilise isiku juhatuse liikmed, osanikud ja tegelikud kasusaajad ei ole kolmandate riikide kodanikud. Selle nõudega kohanemiseks on juriidilistel isikutel üks aasta, lisas Kommusaar.

Eelnõu liigub nüüd riigikokku ning selle jõustumise orienteeruv aeg on uue aasta alguses.