Kohus ei vabastanud ennetähtaegselt riigireetur Pjotr Volinit (1)

Kohus hindas, et kuna Pjotr Volin ei ole teadvustanud tema poolt toimepandud kuriteo riske ja leiab toimepandud teole ikkagi veel õigustusi, siis on kohtu hinnangul tema motivatsioon kuritegelikult käitumisest loobumiseks väike. «Pjotr Volin ei väärtusta Eesti Vabariigis kehtivaid reegleid ja norme, et ta ei näe mõtet oma käitumist piirata Eesti Vabariigi julgeoleku heaolu nimel,» vahendas Harju maakohtu pressiesindaja Viivika Siplane.

«Isiku ennetähtaegne vabastamine ei sõltu vaid sellest, kas on alust arvata, et ta elab edaspidi õiguskuulekalt, vaid hinnata tuleb ka seda, kuivõrd saab ärakantud karistust pidada toimepandud tegusid arvestades piisavaks. P. Volin pani toime raske esimese astme kuriteo – süüteo Eesti Vabariigi vastu. Kinnipeetaval on ärakandmata veel suhteliselt pikk aeg – üle 1 aasta ja 10 kuud vangistust.»

Kohus leiab, et Pjotr Volini ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivad asjaolud on sellised, millest tulenevalt on alust karta, et ärakantud karistus ei ole olnud piisav, et mõjutada Pjotr Volini uut kuritegu mitte toime panema. Kohus leiab, et on otstarbekas jätta P. Volin tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Isikul on võimalik vanglas osaleda veel sekkumisprogrammides. Samuti on kohtu jaoks oluline isiku vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabanemisel, et kinnipeetav ei omaks kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Pjotr Volini tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ei toetanud ka prokurör ja Tallinna Vangla. «Süüdimõistetu peab tunnetama ka karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest,» ütles kohus.

Tahtis koju abikaasa juurde

Postimees kirjutas eelmisel nädalal, et riigireetmise eest vanglakaristust kandev Pjotr Volin ütles Harju maakohtus oma ennetähtaegse vabastamise istungil, et soovib vabaneda ükskõik millistel tingimustel, et veeta elu lõpp vabaduses koos abikaasaga.

Volin selgitas, et saab kolme ja poole kuu pärast 70-aastaseks ning abikaasa on temast kolm aastat vanem. «Minu elu on lõpufaasis, tahaks elu lõpu ikka kodus veeta. Ma ei tea, mida ütleb prognoos, kas ma pean karistuse lõpuni vastu või mitte,» ütles Volin, kelle karistusaeg lõpeb 3. septembril 2024.

Kargu najal liikuv Volin ütles videosilla vahendusel, et soovib saada koju abikaasa juurde. Kui kohtunik Tatjana Bogdanova küsis, kas ta soovib vabaneda elektroonilise järelevalve alla või ilma selleta, vastas Volin: «Tahan vabaneda ükskõik millistel tingimustel, olgu siis elektroonilise järelevalve alla või ilma selleta.»

Kohtuniku küsimusele, millega ta vanglas tegeleb, vastas Volin: «Karistuse kandmisega.» Distsiplinaarkaristusi tal enda sõnul pole. Vanglast vabanedes hakkaks ta elama Tallinnas Lasnamäel oma korteris koos abikaasaga.

Prokuratuur ja vangla Volini ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör teatas kohtule, et taotleb Volini ennetähtaegse vabastamise arutelu ilma tema osavõtuta. Vangla ütles oma iseloomustuses, et Volin ei ole karistuse kandmise ajal mõistnud oma kuriteo ohtlikkust ega ole hoiakuid muutnud. Prokurör lisas, et info Volini käitumise kohta on olemas vanglal ja ta nõustub vangla seisukohaga.

Volin näitas ka esmaspäevasel istungil, et ta enda süüdimõistmist riigireetmises ei tunnista.

«Kuidas hinnata isa armastust? Sõitsin kolm korda Peterburi ja tõin oma pojale kolm ümbrikku. Selle eest sain riigireeturi nimetuse. Kui nii, siis olgu nii,» ütles Volin emotsionaalselt.

Isa ja poeg jäid riigireetmises süüdi

2019. aasta veebruaris mõistis Harju maakohus riigireetmises ning asutusesisese teabe välisriigile edastamises süüdi endise kaitseväelase Deniss Metsavase ja tema isa Pjotr Volini. Kokkuleppemenetluses mõistis kohus Metsavasele 15 aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse ning Volinile kuueaastase vangistuse.

Karistuse kandmise algust arvestatakse nende kinnipidamisest 2018. aasta septembris.

Süüdistuse järgi abistasid Metsavas ja Volin Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Peavalitsust (GRU) Eesti-vastase vägivallata tegevusega ning kogusid ja edastasid GRU-le Eesti riigisaladusi, salastatud välisteavet ja asutusesisest teavet.

Metsavas pani riigivastased kuriteod toime enam kui 10 aasta jooksul. Süüdistuse järgi kestis Volini tegevus lühemat aega ning tema roll oli poja rollist oluliselt väiksem. Samas mõistis kohus Volini süüdi ka kahes laskemoona ebaseadusliku käitlemisega seotud kuriteos.

Kaitsepolitsei kinnitusel oli enamik GRU-le edastatud teabest Eesti riigisaladusega kaetud info ning asutusesisene teave. Metsavas ja Volin kasutasid info edastamiseks nii sidekanaleid kui ka vahetuid kohtumisi Eestis ja Venemaal ning said selle eest raha.

Kohtuasja arutati kinnisel protsessil.