Oskussõnad loovad selguse tunnetuslikus lahinguruumis

Strateegilist kommunikatsiooni ja tunnetuslikus lahinguruumis sõdimist on asjatundjad ja organisatsioonid seletanud paljuski lähtuvalt omaenese arusaamast ja organisatsioonikultuurist. Moe- ja lööksõnad on kaaperdanud laia ja selgema arusaamise mõisteruumis. Takistades, mitte võimaldades sisukat kriitikat ja arutelu. Kiiresti arenevas mõisteruumis on hädavajalik, et asjatundjad suhtleksid omavahel konfliktivabalt kõige täpsemal ja tõhusamal moel.

Terminoloogia on seotud poliitiliste hoiakutega ja asutustesisese keelekultuuriga ning seetõttu võivad terminid, millel on eri ametkondades juba erinev tähendus, põhjustada arusaamatusi ja soodustada kasutut rivaalitsemist.

Keel on institutsionaalse kultuuri väljendus. Huvirühmad defineerivad ja eristavad end keelekasutuse kaudu, luues ühise identiteedi, mis ei loo mitte ainult ühtekuuluvustunnet, vaid ka kaasab strateegilise kommunikatsiooni kogukonnaväliseid inimesi.

On kaks peamist põhjust, miks on mõistlik pidada silmas ja kaasata ka oskuskeelt kasutavaid ametkonnaväliseid huvirühmi, nagu näiteks valitsussektor laiemalt, ärisektor, kodanikuühiskond, meediaorganisatsioonid ja akadeemilised ringkonnad.

Esiteks ei pruugita teatud termineid ühtemoodi mõista ja see võib põhjustada arusaamatusi. Kuigi teatud sõnavara võib kaitseväes ja riigiametites olla loomulik, võib see teistele tunduda võõrana. Teiseks aitab terminite selgitamine ja hõlpsasti kättesaadavaks tegemine arendada psühholoogilist kaitset.

Riigikantselei, Eesti Keele Instituudi, kaitseväe peastaabi, Tartu Ülikooli ja Kaitseväe Akadeemia infokorratuse mõistete töögrupp (lühidalt: infokorratuse mõistete töögrupp) töötas läbi hulga termineid, uuendas definitsioone ja pakkus välja soovitusi terminite sõnastamiseks.

Sõnasoovitused on toodud terminite paremaks mõistmiseks koos ingliskeelsete (ja ühe venekeelse originaalkeeles) sõnadega.

Infokorratus – information disorder – ohtlik või eksitav info, mis hõlmab väärinfot, desinformatsiooni ning kuriinfot.

Väärinfo – misinformation – tahtmatult vale või eksitav info.

Desinformatsioon – disinformation – teadlikult ebatõene või eksitav info, mis teenib selle looja või levitaja eesmärke. Ebasoovitav termin on väärinfo.

Kuriinfo – malinformation – õige info, mida jagatakse kahju tekitamise eesmärgil.

Valeuudis, võltsuudis – fake news – väär või tahtlikult eksitav info, mida esitatakse uudisena. Termini tähendus on tänapäeva kasutuses hägustunud. Ebasoovitav on kasutada terminit libauudis, sest Rohke Debelaki pehme huumor on selle liitsõna tähendust muutnud.

Infosõda, infosõjapidamine – information warfare – inforuumis tegutsevate riiklike ja mitteriiklike toimijate piiriülene tegevus, mille eesmärk on saavutada jõu kasutamisega sarnaseid tulemusi.

Psühholoogiline sõda, psühholoogiline sõjapidamine – psychological warfare – vaenlase vastu propaganda kasutamine koos teiste sõjaliste, majanduslike ja poliitiliste meetmetega, mis on vajalikud propaganda toetamiseks. Eelistatud on psühholoogiline sõjapidamine, mis toob esile erinevate jõuinstrumentide (poliitika/diplomaatia, majandusmeetmete) kombineerimise ja propaganda keskse rolli.

Psühholoogiline operatsioon – psychological operation – määratud sihtgrupi hoiakute ja käitumise suunamiseks kavandatud suhtlustegevuste kogum.

Infooperatsioon – information operation – infokeskkonna kaudu kindlaksmääratud viisil kindlat sihtgruppi või sihtmärki mõjutavate eriliigiliste tegevuste kogum. Hõlmab erinevate relvaliikide või vahendite kooskõlastatud kasutamist; süsteemide (mitte ainult taju) mõjutamine. Sihtmärgid võivad olla üksikisikud, organisatsioonid, kommunikatsioonisüsteemid, logistikasüsteemid.

Mõjutusoperatsioon, mõjuoperatsioon – influence operation – kooskõlastatud jõupingutused sihtrühma mõjutamiseks ebaseaduslike ja petlike vahendite abil, toetades vaenulikke eesmärke.

Informatsiooniline õõnestustegevus – informational subversion – inforuumis tehtav või seal avalduv tegevus, mille eesmärk on nõrgestada riigivõimu, vähendades ühiskonna seaduskuulekust või kaitsetahet.

Allikapesu – source laundry – sõnumi üllitamine pealtnäha sõltumatutes väljaannetes eesmärgiga, et selle korjaksid üles usaldusväärsed, sõnumit legitimeerivad väljaanded vm vahendajad.

Väline sekkumine – foreign interference – välistoimija tegevus, mis on loomult sundiv, petlik ja varjatud ning riivab riigi suveräänsust, väärtusi ja huve.

Rohujuurepesu, astroturfimine – astroturfing – varjatult organiseeritud, näiliselt spontaanse kodanikuaktiivsuse etendamise võte.

Masinpropaganda, arvutuslik propaganda, robopropaganda – computational propaganda – propagandainfo, mille loomine ja levitamine on täielikult või osaliselt automatiseeritud.

Doksimine – doxing – kellegi kohta käiva infokogu avaldamine kindlal eesmärgil ja ilma tema loata.

Klõpsulõks, klikisööt – clickbait – fraas, pilt või muu säärane objekt, mis on loodud selleks, et ahvatleda kasutajat internetis hüperlinki klõpsama ning viima kasutaja soovimatu sisuni.

Käpiknukk – sock puppet/sockpuppet – veebis kasutatav võltsidentiteet, mida kasutatakse eksitamise eesmärgil.

Käsilane, marionett – proxy, front organization – varjatud eesmärgiga näiliselt sõltumatu inimene, organisatsioon või muu säärane.

Libakonto, võltskonto – fake account – veebikonto, mis varjab selle omaniku identiteeti.

Mikrosihtimine – microtargeting – võimalikult täpselt kohandatud sõnumite edastamine väikestele sihtrühmadele. Mikrosihtimine hõlmab sageli suurandmete kasutamist.

Süvavõltsing – deepfake – tehisintellekti abil loodud tegelikkuse loomutruu väärkujutis. Süvavõltsinguid võidakse kasutada näiteks selleks, et panna inimene videos näiliselt ütlema midagi, mida ta ei ole kunagi öelnud.

Luure avalikest allikatest – open-source intelligence (OSINT) – luureliik, mille aluseks on avalikult kättesaadav informatsioon.

Meediapädevus, meediakirjaoskus, meediataip – media literacy – informatsiooni hankimise, analüüsimise, kriitilise hindamise, loomise ja levitamise oskus.

Kodanikuajakirjandus – citizen journalism – väljaspool suuri ärilisi ajakirjandus- ja meediaettevõtteid sündiv ajakirjandus, mille peamine eesmärk on mitte kasum, vaid inimeste, kogukondade ja ühiskonna teenimine. Vt: https://kylauudis.ee/eesti-kodanikuajakirjanduse-selts/

Kodanikuajakirjanik – citizen journalist – kodanikuajakirjanduse sisulooja.

Faktikontroll – fact-checking – info tõesuse kontrollimine.

Faktikontrollija, faktikontrolör – fact-checker – info tõesuse kontrollija.

Kõlakoda, kajakamber – echo chamber – keskkond, kus inimesed puutuvad kokku ideoloogiliselt ühte tüüpi arvamuste ja teabega.

Kasulik idioot – useful idiot – inimene või organisatsioon, kes või mis käitub tahtmatult nii, et aitab poliitiliselt konkreetset rühmitust või võõrriiki.

Kompra – компрометирующий материал – info, mida kogutakse ja/või kasutatakse kellegi maine kahjustamiseks. Näiteks väljapressimine mainet kahjustada võiva info avaldamise ähvardusel, info avaldamine isiku kahjustamiseks või kättemaksuks. Ebasoovitav on kasutada venekeelsest slängist pärit laensõna «kompromat».

Sotsiaalne sahkerdamine, sotsiaalne manipuleerimine – social engineering – inimeste nõrkuste ärakasutamine teabele või muudele ressurssidele ligipääsu saamiseks.

Väärdilemma – false dilemma – mitme valiku eksitav taandamine kahele vastanduvale variandile.

Whataboutism (tsitaatsõna) – whataboutism – kriitika tõrjumine väitega, et keegi teine või miski muu on hullem. Olenevalt olukorrast võib vasteteks sobida sina-ka-argument, teised-ka-argument, kõik-teised-ka-argument jne. Ladina keeles tu quoque.

Hernehirmutis, õlgmees – straw man – demagoogiavõte, millega püütakse omistada vastasele väiteid, mida ta esitanud ei ole, või valitakse tema väitest osa, mille vastu on kerge vaielda. Vaenlase konstrueerimine ei mahu levinud käsituses straw manʼi alla. Retoorikas kutsutaksegi seda inglise keeles constructing an enemy.

Vaenukõne – hate speech – vaenu õhutamine, vaenamisele või vägivallale üleskutsumine (ning selliste üleskutsete levitamine või õigustamine) seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga. Kui vaenukõnega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, loetakse seda Eestis karistusseadustiku kohaselt võrdõiguslikkuse vastaseks süüteoks. Eksperdid ei soovita kasutada ebaõnnestunud tõlkelaenu «vihakõne», kuna see on eksitav: viha on emotsionaalne seisund, millel puudub otsene seos vaenamisega või vaenu õhutamisega, ning ingliskeelne lähtetermin hate speech viitab vaenamisele (hate), mitte vihale (anger).