Volikogu juht: Gorlatš oleks pidanud liikmelisuse volikogus peatama (1)

«Sellise kahtlustuse ja nüüd juba kohtuotsuse saanud poliitik ei saa oma tegevust jätkata. See ei ole mitte hea tava, vaid poliitikute eetika. Poliitik on eeskujuks teistele. Ta oleks pidanud pärast kohtuotsust kohe oma volitused volikogu liikmena peatama ja edasi kaitsma oma õigusi eraisikuna, mitte enam volikogu liikmena,» ütles Žavoronkov BNS-ile. Tema sõnul ei ilmunud Gorlatš neljapäeval pärast kohtuotsuse teada saamist Narva linnavolikogu istungile.

Žavoronkovi hinnangul oleks Gorlatš pidanud tegevuse volikogus peatama juba kahtlustuse saamise ajal. «Hiljem, kui ta oleks näiteks õigeks mõistetud, oleks saanud ta liikmelisuse taastada,» lisas Žavoronkov. «Kui nii terav küsimus on õhus, siis kuidas on võimalik samal ajal osaleda linna juhtimises. Kõigil on õigus nõuda poliitikas puhtust. Poliitikute tegevust jälgitakse teistest rohkem,» toonitas ta.

Žavoronkovi sõnul on poliitiline eetika Eestis muutunud. «Varem süüdi mõistetud isikud tulevad poliitikasse tagasi ja sidemed saavad selles otsustavaks. See on halb märk demokraatias. Kõik uksed poliitikasse ja juhtimisse peaksid olema sel juhul suletud,» leidis Narva linnavolikogu juht.

BNS küsis Sergei Gorlatšilt, kas ta kavatseb oma liikmelisuse volikogus peatada. «Ma ei kommenteeri seda situatsiooni. Ma ei soovi oma tegevustest ja plaanidest rääkida,» lausus Gorlatš. Ta lubas neljapäevast Viru maakohtu kohtuotsust arutada oma juristiga ning seejärel otsustada, kas kaebab kohtuotsuse edasi.

Gorlatš mõisteti süüdi valimisvabaduse rikkumises

Viru maakohus mõistis neljapäeval Narva linnavolikogu liikme Sergei Gorlatši süüdi valimisvabaduse rikkumises ja mõistis talle karistuseks ühe aasta ja kaheksa kuud vangistust, millest kohe kuulub ärakandmisele üks kuu vangistust.

Kohe ärakandmisele kuuluva karistusaja hulka arvestatakse eelvangistuses viibitud üks päev. Ülejäänud vangistus – üks aasta, kuus kuud ja 28 päeva jääb tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Gorlatš ei pane kahe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuotsus ei ole jõustunud.

Süüdistuse kohaselt organiseeris Sergei Gorlatš mullu kohalikel valimistel valimisliidu Katri Raik nimekirjas kandideerides 14. oktoobril koos MTÜ Narva Kutsehaigete Ühingu juhatuse liikme Natalia Simonovaga Narva Kutsehaigete Ühingu liikmetele Ida-Virumaal Toila vallas tasuta tervisepäeva, eesmärgiga mõjutada isikuid hääletama valimistel Sergei Gorlatši kandidatuuri kasuks.

Tervisepäev hõlmas väljasõitu Narvast Toilasse, Narva muuseumi giidiga ekskurssiooni Toila Oru pargis, Toila SPA hotelli paketti 40 inimesele ning hilisemat piknikueinet. Spaa külastust ja ekskursiooni rahastas Sergei Gorlatš ja see oli valitud isikutele, kokku 40 inimesele. Väljasõit oli tasuta hüvena. Hilisemat piknikku ja transporti bussiga rahastas MTÜ Narva Kutsehaigete Ühing.

Natalia Simonova instrueeris eelnevalt väljasõidul osalejaid kaasa võtma ID-kaardi koos PIN-koodidega e-hääletamiseks. Pärast Toila Oru pargi külastust paluti inimestel, kellel olid kaasas ID-kaart ning PIN- koodid, hääletada Gorlatši poolt.

E-hääletamiseks kutsusid Sergei Gorlatš ja Natalia Simonova inimesed ükshaaval bussi tagaistmele, kus istus Sergei Gorlatš sülearvutiga. Tänutäheks reisi eest andis oma e-hääle 17 inimest.

Sergei Gorlatš osutus valituks 408 häälega. Ta kandideeris ka Narva linnavolikogu esimehe ametikohale, kuid häälteostmise kahtluse avalikuks tuleku järel keeldusid Raigi nimekirja saadikud temaga koostööst.

Keskkriminaalpolitsei pidas Gorlatši kahtlustatavana kinni mullu 2. novembril.

Praegu on Gorlatš Narva volikogus opositsioonis, kuuludes endise Narva linnapea Aleksei Jevgrafovi juhitud fraktsiooni «Narva heaks».