Osa saadikutest tahab jalaväemiinid taas lubada, ministeerium kahtleb (2)

Eesti liitus 2004. aastal Ottawa konventsiooniga, mis keelustab jalaväemiinide kasutamise, varumise, tootmise ja üleandmise ning nõuab nende hävitamist.

18. oktoobril esitatud eelnõu esitamise juures olnud seletuskirjas märkisid saadikud, et Eesti ei saa lubada, et võimaliku sõja korral võiksid Ottawa konventsiooniga mitteliitunud riigid Eesti territooriumil jalaväemiine kasutada, kui Eesti ise seda aga teha ei tohiks. 

«Uues olukorras on Eesti sunnitud tegema kõik endast oleneva, et sõjalist riigikaitset tugevdada,» nentisid 20 saadikut, lisades, et Ottawa konventsiooni nõuetest kinnipidamine nõrgendab meie kaitsevõimet.

«Enesekaitsevahendina on jalaväemiin tõhus, odav ning piisava heidutusvõimega. Jalaväemiinid on unikaalsed võitlusvahendid ses mõttes, et massilise kasutamise puhul tekitavad need otsestele kaotustele (surnutele ja haavatutele) lisaks veel tõsise psühholoogilise efekti hirmu näol, mida vaenlase sõdurid lahinguväljal liikudes tunneksid,» selgitati kirjas.

Kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja Thomas Mell märkis ERR-ile, et otsest vajadust jalaväemiinide kasutusele võtmiseks ei nähta. «Praegu pole vajadus passiivsete jalaväemiinide järele esile kerkinud ei viimase aja võimearendusplaanidest, analüüsidest ega ka Ukraina sõja esmastest õppetundidest,» sõnas Mell.

Küll lubas ta, et ministeerium kujundab lähiajal hinnangu koostöös kaitseväega. Valitsusel on seisukoha kujundamiseks aega kuni viis nädalat, lisas Mell.

1997. aastal vastuvõetud Ottawa konventsiooniga on liitunud 163 riiki, sealhulgas kõik Euroopa riigid. Konventsiooniga ei ole ühinenud suurematest riikides näiteks Venemaa, Hiina, USA, Saudi Araabia ja Iraan.