/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/09/01/14803897t1h8684.jpg)
Tervise- ja tööminister Peep Petersoni kohtumisel Eesti Õdede Liidu esindajatega olid peamiste teemadena kõne all õe roll tervishoius ning õe kutse arendamine.
Minister Peterson arutas õdede liiduga õendusmääruse loomist
Osapooled möönsid, et õdede, arstide, hooldustöötajate ja eriõdede õiguste ja vastutuse piirid tervishoiusüsteemis vajavad täpsustamist.
Peterson rõhutas, et tervishoiu südameks on professionaalsed õed, kes on ka kõige arvukam kogukond tervishoiutöötajate hulgas. «Neist on niigi kõige suurem puudus, me ei tohi olemasolevaid läbi põletada,» ütles Peterson ja lisas, et kui vaja, tuleb üle vaadata ka seadused või muud dokumendid, et tagada parim suhe tervishoiumeeskonnas.
Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus ütles, et on vaja kokku panna õendusmäärus, mis koondaks õdede tööd puudutavad sätted ning korrastaks ülesanded, õiguste ja vastutuse piirid.
«Kokku tuleks leppida õendusabi tervikpilt, mis hõlmaks õdede tööd nii esmatasandil, eriarstiabis, hooldekodudes ning eriõdede roll selles. Samuti peame mõtlema nende õdede peale, kes töötavad üksi, kas koolis või koduõenduses,» lisas Kannus.
Kohtumisel oli juttu ka sellest, milline peaks olema patsientide ja õdede suhtarv selleks, et õde saaks teha tööd kvaliteetselt. «Kui õel on patsiente liiga palju, siis on see otsene risk patsiendiohutusele,» ütles Kannus.
Samuti räägiti tervishoiutöötajate registri korrastamisest, et saada adekvaatne ülevaade Eestis töötavate õdede arvust ja pädevusest ning vähemalt 7000 Eestis töötavale õele mõeldud töövahendi, niinimetatud 3N (NANDA, NIC, NOC) elektroonilise dokumentatsioonisüsteemi juurutamisest Eestis aastaks 2025.
«Õdede roll on viimase kümnendiga tohutult muutunud ja muutub veelgi. Õed on kõige suurem grupp tervishoiutöötajaid, seega toetades nende tegevusi uute lahendustega ka õigusruumis, saab iga õde toetada paremini patsienti,» ütles liidu juht Kannus.
Ta tõi positiivse näitena välja, et Eestis on olemas õenduse ja ämmaemanduse arengustrateegia aastani 2030 ning sotsiaalministeeriumi juures töötab õenduse arendusnõukogu.
Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Õdede Liidu koostöös soovitakse alustada 2023. aastal ka õendust puudutavate õigusaktide uuendamist ja korrastamist. Rahvastiku tervise arengukava aastani 2030 seab eesmärgiks tõsta õdede arv 2030. aastaks 845 õeni 100 000 elaniku kohta, 2020. aastal oli Eestis 100 000 elaniku kohta 638 õde.
Tänavu 18. veebruaril sõlmiti õdede ja tervishoiutöötajate erialaühenduste, tervishoiu kõrgkoolide, praktikabaaside ja ministeeriumide konsensuslepe õdede ja teiste tervishoiuspetsialistide õppekohtade arvu suurendamiseks ning praktika kvaliteedi tõstmiseks. Konsensuslepe aastateks 2022–2026 seab eesmärgiks suurendada õdede põhiõppesse vastuvõttu 700 üliõpilaseni aastas.
Riigikogu võttis suve algul vastu tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatused, millega laiendati õdede õigusi. Alates 1. juulist said õed õiguse avada ja lõpetada töövõimetuslehti. Samuti laiendati piiratud ulatuses retseptiravimite väljastamise õigusi lisaks pereõdedele ka eriõdedele.