Balti riikide välisministrid nõuavad Venemaa tribunali ette saatmist (1)

Eesti välisminister Urmas Reinsalu sõnas pressiteate vahendusel, et Venemaa agressiooni ja sõjakuritegude toomine rahvusvahelise tribunali ette peab muutuma Euroopa Liidu poliitikaks ning tema plaanib tõstatada antud küsimuse täna ka välisasjade nõukogul.

«Eile tegime koos Läti ja Leedu kolleegiga avalduse, samasisulise kirja saatsin eelmisel nädalal ka ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale Josep Borrellile ning oma ELi kolleegidele,» sõnas Reinsalu.

Eesti, Läti ja Leedu välisministri ühisavaldus:

Enne Euroopa Liidu arutelusid Venemaa Ukraina-vastase agressiooni teemal kutsume meie, Eesti, Läti ja Leedu välisminister, Euroopa Liitu üles pingutama selle nimel, et toetada Ukraina eesmärki kindlustada Venemaa vastutus Ukraina-vastase agressiooni eest.
 Reeglitel põhinev maailmakord, mida me kõik kaitsta püüame, ei jää püsima, kui ei karistata seda korda kõige jämedamalt rikkuvaid tegusid – genotsiid, sõjaroimad, inimsusevastased kuriteod ja agressioonikuritegu öeldakse avalduses.

Hiljutised sihilikud rünnakud tsiviilelanike kodudele, koolidele ja mänguväljakutele ning tsiviiltaristule kogu Ukrainas on vaid uusim vahejuhtum Venemaa provotseerimata hirmukampaanias Ukraina inimeste vastu. Venemaa jõhkra Ukraina-vastase kallaletungi jätkudes peab EL tegutsema selle nimel, et meie poliitika keskmes on õigluse ja vastutuse tagamine Venemaa koletute kuritegude eest Ukrainas.


Praegu ei ole ühtegi rahvusvahelist kohut ega tribunali, mis võiks Venemaa poliitilise ja sõjalise juhtkonna Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eest vastutusele võtta.

Me peame ka edaspidi toetama Ukraina, mitme teise riigi ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu käimasolevaid uurimisi, sest see on asitõendite kogumisel ning Ukrainas toime pandud sõjakuritegude, genotsiidi ja inimsusevastaste kuritegude eest vastutajate kindlakstegemisel ja karistamisel võtmetähtsusega.

Kuid meie ponnistused ei tohiks sellega piirduda. Praegu ei ole ühtegi rahvusvahelist kohut ega tribunali, mis võiks Venemaa poliitilise ja sõjalise juhtkonna Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eest vastutusele võtta. Säärase õigusliku lünga täitmiseks tuleb asutada Ukraina-vastase agressioonikuriteo eest karistamise eritribunal. Selle ponnistuse keskmes peab olema EL koos partneritega.


Eritribunali asutamine täiendaks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu rolli. Kui Rahvusvaheline Kriminaalkohus esitaks üksikisikutele süüdistused sõjaroimade, genotsiidi ja inimsusevastaste kuritegude eest, siis eritribunali põhiline ülesanne oleks agressioonikuriteo uurimine.

Selle mõrtsukaliku agressiooni peamised kavandajad, algatajad ja abistajad ei tohi pääseda õigusemõistmisest ainuüksi seepärast, et rahvusvahelises kohtualluvuses on lünk.