/nginx/o/2022/07/04/14671775t1h6748.jpg)
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsioon esitas Venemaa terroristlikuks kuulutamise eelnõusse viis parandusettepanekut, et parlamendi avaldus ei jääks ainult deklaratiivseks.
EKRE esimehe Martin Helme sõnul ei vasta tõele, et osa nende fraktsioonist ei toetaks riigikogus kavandatavat avaldust. «Seni on parlamendis kehtinud põhimõte, et toetust eelnõule näitab hääletus, mitte eelnõu esitajate hulk. Meie fraktsioon kavatseb avaldust toetada ja meie saadikud on selle algatajate seas,» lausus Helme.
Eile kirjutas Postimees, et 85 riigikogu saadikut allkirjastasid avalduse Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi kuulutamisest terroristlikuks. 16 loobuja seas andsid tooni EKRE saadikud.
Nimelt ei kirjutanud avaldusele alla Peeter Ernits, Kalle Grünthal, Helle-Moonika Helme, Martin Helme, Mart Helme, Uno Kaskpeit, Kert Kingo, Siim Pohlak, Paul Puustusmaa, Urmas Reitelmann, Jaak Valge (kõik EKRE). EKRE saadikutest kirjutasid avaldusele alla Ruuben Kaalep, Riho Breivel, Henn Põlluaas, Alar Laneman, Leo Kunnas, Anti Poolamets, Rene Kokk ning Merry Aart.
«Küll aga peame vajalikuks avalduse teksti täiendada, et see ei jääks tavaliseks parlamentaarseks poosi võtmiseks, ja et see omaks ka praktilist väärtust. Venemaa terroristlikuks kuulutamisega peavad kaasnema selged poliitilised sammud,» toonitas Helme.
EKRE fraktsiooni ettepaneku kohaselt peaks riigikogu avalduse tekstis sisalduma üleskutse kõigile Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikidele kutsuda Moskvast tagasi oma suursaadikud ning sulgeda Venemaal kõik muud diplomaatilised esindused peale suursaatkonna.
«Diplomaatiliste esinduste taseme vähendamine saadab selge ja ühese sõnumi Venemaa rahvusvahelise staatuse vähenemisest. Tegemist on konkreetse ja arusaadava sammuga Venemaa diplomaatilise staatuse vähendamiseks,» selgitas Helme.
«Samuti peaks avalduses sisalduma üleskutse mitte lubada Vene kodanikele varjupaiga saamist ELi liikmesriikides ning anda Venemaale välja mobilisatsiooni alla kuuluvad kodanikud. Julgeolekuasutuste hinnangul kujutavad mobilisatsiooni eest põgenevad Vene kodanikud endast selget ohtu, sest nende hulgas on ka sabotööre ja provokaatoreid. Eestil ja teistel ELi riikidel puudub moraalne kohustus aidata agressorriigi kodanikke, kes toetavad ülekaalukalt selle riigi poliitikat,» põhjendas Helme.
Eesti idapiir on kujunenud üheks oluliseks liikluskoridoriks Vene kodanikele ja kaupadele. Tegemist on Venemaa-vastaste sanktsioonide mõtte ja kaalu kahjustamisega.
EKRE esimees Martin Helme
EKRE fraktsiooni hinnangul peaks riigikogu avaldus kutsuma ühtlasi Eesti valitsust üles teavitama Vene võime Eesti otsusest loobuda edasisest piirilepingu sõlmimise protsessist, kui Venemaa nõuab selle raames Eesti poolelt seadusliku territooriumi loovutusi.
«Olukorras, kus riigikogu võtab mõistetavalt ja põhjendatult väga selge positsiooni Ukraina territoriaalse terviklikkuse suhtes ning kinnitab üle, et vägivaldselt riigist eraldatud territooriumide loovutamist ei saa ega tohi tunnustada, on mõistetamatu, miks Eesti ise on jätkuvalt valmis Teise maailmasõja käigus meilt vägivaldselt eraldatud territooriumidest loobuma. Loovutusliku piirilepingu protsessi peatamine tuleb välja öelda nii poliitiliselt kui ka diplomaatiliselt,» ütles Helme.
EKRE parandusettepaneku kohaselt peaks riigikogu avalduses sisalduma ka üleskutse Eesti valitsusele sulgeda piiriületus Eesti–Vene piiril, et minimeerida julgeolekuriski Eesti suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.
«Eesti idapiir on kujunenud üheks oluliseks liikluskoridoriks Vene kodanikele ja kaupadele. Tegemist on Venemaa-vastaste sanktsioonide mõtte ja kaalu kahjustamisega. Samuti liigub üle idapiiri Eestisse massiliselt inimesi, kellel on korraga mitme riigi, näiteks Venemaa, Valgevene, Ukraina, Gruusia, Armeenia pass, kuid kelle meelsust me ei suuda kontrollida. Ulatuslik liiklus idapiiril kujutab endast selget julgeolekuohtu Eestile,» selgitas Helme.
EKRE fraktsioon peab samuti vajalikuks, et riigikogu avalduses kutsutaks Eesti valitsust üles kiirendatud korras relvitustama Eestis viibivad Venemaa ja Valgevene kodanikud.
«Eestis viibib seaduslikult umbes 80 000 Vene Föderatsiooni kodaniku. Neist tuhandetel on relvad. Tõdedes, et Venemaad valitseb terroristlik režiim, tuleb tunnistada reaalsust, et taoline režiim kasutab oma kodanikke teistes riikides enda poliitika instrumendina,» lausus Helme ja lisas, et Venemaa ja tema liitlase Valgevene kodanikud, kellel on Eestis relvad, kujutavad endast Eestile julgeolekuohtu ning nad tuleks viivitamatult relvitustada.
/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
