Justiitsminister andis üle «Õiguse eest seisja» tunnustusauhinnad

Tunnustuse pälvisid taasvabanemise aegne justiitsminister ja Põhiseaduse Assamblee ekspertkomisjoni juht vandeadvokaat Jüri Raidla, Tartu Ülikooli pikaaegne õppejõud ja õigusteadlane Raul Narits ja endine riigikohtu esimees ning endine Euroopa inimõiguste kohtu kohtunik Uno Lõhmus. Statuudi järgi antakse auhind inimestele, kes oma tegude, käitumise või muu tegevusega on märkimisväärselt panustanud Eesti õigusriigi püsimisse ja arendamisse.

«Õiguse eest seisja auhind on võimalus avaldada tänu Eesti õigusriigi loojatele ja hoidjatele. Tänavuste kolme auhinnasaaja teened Eesti riigi ja rahva hüvanguks on kahtlemata silmapaistvalt suured ning väärivad igakülgset esile tõstmist ja eeskujuks seadmist. Tänan südamest selle pühendumuse ja töö eest,» ütles justiitsminister Lea Danilson-Järg auhindade üleandmisel. «Samas ei oleks saanud tänased laureaadid õiguse eest seista, kui poleks vundamenti, millel seista ehk meie juristide ühise töö vilju. Seega on õiguse eest seisja auhind ühtlasi tunnustuseks ka meie õigusteadlastele ja juristidele laiemalt. Eesti õigusriik on teie kätes – hoidke ja kaitske teda hästi ka edaspidi,» lisas minister.

Justiitsminister rõhutas auhindu üle andes, et just tormistel aegadel tuleb riigi alustalade eest eriliselt hoolt kanda. «Mul on väga hea meel, et Eesti juristid on ka rasketel aegadel õigusriigi kaitsele jäänud. Et kohtud on õigust mõistnud, sõltumata sellest, millised viirused parajasti möllavad. Et advokaadid on süüdistatavaid kaitsnud ja prokurörid on kriminaalasju algatanud või ka algatamata jätnud, sõltumata sellest, millised poliitilised tõmbetuuled Toompeal puhuvad,» rääkis justiitsminister Lea Danilson-Järg.

Tunnustusauhinna vastuvõtmisel peetud sõnavõtus ütles taasvabanemise aegne justiitsminister ja Põhiseaduse Assamblee ekspertkomisjoni juht vandeadvokaat Jüri Raidla, et on tänulik saatusele ja ajaloole, mis andis talle võimaluse osaleda Eesti Vabariigi taastamises ja uue õiguskorra loomises. «On erakordne rõõm tõdeda Põhiseaduse 30. aastapäeval, et tänu poliitikute ja juristide ühistööle sündis Põhiseaduse Assamblees Eesti kõigi aegade kõige parem ühiskondlik kokkulepe, mille Eesti kodanikkond rahvahääletusel kinnitas. Selle kokkuleppe nimi on Eesti vabariigi põhiseadus 1992. Samas, aeg ei peatu ja areng ei tohi hääbuda,» ütles Raidla.

«Tänase ja homse põlvkonna missioon on hoida ja pidada Eesti riiki sellisena, et ta suudaks olla järgnevate sajandite jooksul koduks kõigile eestlastele ja pandiks üleüldisele edule, sõltumata katsumustest, mis meid ees ootavad. Juristide ülesanne on seista õiguse eest ja kanda hoolt, et meie õigusriiklus ei painduks,» lisas Raidla.

Jüri Raidla on üks Eesti õigusriigi ja kehtiva põhiseaduse loojatest. Ta oli taasiseseisvunud Eesti esimene justiitsminister aastatel 1990–1992. Ta oli põhiseaduse ekspertkomisjoni esimees. Samuti oli ta 1992. aastal loodud Eesti Pangaliidu esimene tegevdirektor. Jüri Raidla on tunnustatud vandeadvokaat. Advokatuuri liige on ta alates 1994. aastast ning Rahvusvahelise Advokaatide Assotsiatsiooni liige 1998. aastast. Ta tegutseb ka õigusteadlasena ja on osalenud põhiseaduse kommenteeritud väljaande koostamises. Jüri Raidla on kauaaegne õigusteaduse õppejõud. Ta on sageli reageerinud ühiskonna valupunktidele ning rääkinud kaasa erinevatel inimeste põhiõiguste ja riigi kohustuste teemadel. Ta on riigireformi eestkõneleja.

Raul Narits on Tartu Ülikooli pikaaegne õppejõud ja õigusteadlane ning Eesti üks olulisimaid õigusteoreetikuid. Ta on olnud Tartu Ülikooli professor alates 1992. aastast ja kauaaegne Tartu Ülikooli avaliku õiguse instituudi juhataja. Aastatel 2012–2014 oli ta ka Tartu Ülikooli senati liige. Tema panus juristide järelkasvu tagamisel ja õigusliku mõtte arendamisel on olnud märkimisväärne. Tema õpikud ja õppeained «Õiguse entsüklopeedia» ja «Õigusteaduse metodoloogia» on kujundanud tuhandete juristide mõttemaailma ning andnud neile juristi tööks vajaliku mõtlemisoskuse ja tööriistakasti. Ta andis panuse ka haldusõiguse üldosa reformi ja selle õnnestumisse. Ta on osalenud põhiseaduse kommenteeritud väljaande koostamises, andnud välja üle 70 teadustrükise ning osalenud teadus- ja arendusprojektide töös.

Uno Lõhmuse panus Eesti õigusriigi arendamisse ja püsimisse on märkimisväärne. Aastatel 1994–1998 oli ta Euroopa inimõiguste kohtu kohtunik, 1998–2004 riigikohtu esimees ning 2004–2013 Euroopa kohtu kohtunik. Ta vedas eest kohtusüsteemi reformi. Uno Lõhmus on olnud Tartu Ülikooli õppejõud ja külalisprofessor, osalenud akadeemilises teadustöös ja õigusteaduslikes diskussioonides. Alates 2018. aastast on Uno Lõhmus Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapitali nõukoja liige ja aastatel 2018–2022 oli ta selle esimees. Tema vabatahtliku töö tulemusena on ellu kutsutud mitmeid projekte ning välja antud publikatsioone. Uno Lõhmus on õigusteadlasena seisnud pikka aega Eesti põhiseadusliku korra kaitsel. Ta on süsteemselt tegelenud õigusteaduse selgitamise ja populariseerimisega ajakirjanduses. Emeriitkohtunikuna võtab ta jätkuvalt sõna paljudes ühiskonda ja õigusriiki puudutavates küsimustes, alates põhiseadusest ja isikute põhiõigustest ning lõpetades karistusõigusega.

Auhinna kandidaate said esitada kõik üksikisikud ja organisatsioonid, sealhulgas vabaühendused, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning ettevõtted. Ettepanekud vaatas läbi ja auhinna saajad valis välja justiitsministri nimetatud komisjon, kuhu kuulusid riigikohtu esimees, advokatuuri esimees, juristide liidu president, notarite koja esimees, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna direktor, õiguskantsler, riigi peaprokurör, pankrotihaldurite ja kohtutäiturite koja esimees ja justiitsministeeriumi õigusloome nõukoja esimees.

Neljapäeval ja reedel 37. korda aset leidvate Eesti õigusteadlaste päevade kandvad teemad on tänavu pühendatud põhiseaduse 30. aastapäevale ja õigusriigi taastamisele Eestis aastatel 1992–2002.