VIDEO JA FOTOD ⟩ President Karis Riigikaitse nõukogus: peame olema valmis riskistsenaariumideks (11)

«Eelmise nädala lekked Nord Stream 1 ja 2 gaasitorudest on selge eskalatsioon,» ütles president Karis. «Moskva aastakümneid kestnud pingutus tekitada läbi energiasõltuvuse Euroopale kriitiline haavatavus, näitab nüüd oma koledaimat palet.» Riigipea sõnul tähendab see, et praegu peab Eesti riik tõsiselt pingutama, tagamaks eeloleval talvel energiajulgeolek.

«Ma tahan, et kõik Eesti inimesed teaksid, et see on Venemaa, kes on juba aasta aega olnud kõrgete energiahindade taga. Moskva eesmärk on Eesti ja terve Euroopa mängida nurka, panna meid taganema oma põhimõtetest ja Ukraina toetamisest,» ütles president Karis kohtumisele järgnenud pressikonverentsil ja lisas, et väljapressimisele me ei allu.

Riigipea hinnangul tuleb Venemaa käitumise valguses olla valmis riskistsenaariumideks. «Me saame hakkama. Aga peame siiski arvestama, et ka parimate plaanide puhul on oluline valmis olla erakorralisteks sündmusteks – olgu see siis talvine lumetorm, kevadine üleujutus või elektrikatkestused,» ütles president Karis.

President rõhutas, et gaasiga varustatuse kindlustamine peab olema üks tähtsamaid ülesandeid meie valitsusele ja kinnitas, et Eesti riik teeb kõik selleks, et probleeme ei tekiks. «Riigikaitse nõukogu sai põhjaliku pildi riskistsenaariumidest ja meetmetest, millega tagada, et valgus ja soojus oleks kõigis Eesti kodudes sellel talvel olemas,» ütles riigipea. «Täna ei ole küsimus ainult hindades, mida talvel tuleb maksta toasooja ja elektri eest, vaid ka muudes riskides. Mõtlen siin kohal võimalikke ajutisi elektrikatkestusi. Samuti gaasiga varustatust kütteperioodil.»

President Karis esitas kõigile inimestele kaks palvet. Esiteks pöörata suuremat tähelepanu iseenda ja oma pere, oma ettevõtte toimetulekuks elektrikatkestuste korral ning teiseks hoida energiatarbimist kokku seal, kus võimalik ja mõistlik. «Mõelge rahulikult läbi, millised oleksid elektrikatkestuse tagajärjed ja alternatiivsed lahendused. Riik on valmis, et niisugustes olukordades aidata neid, kes seda vajavad. Aga püüame teha nii, et nende abivajajate hulk oleks võimalikult väike,» rääkis ta. «Riik peab näitama ka eeskuju ning paljud riigiasutused juba on kokkuhoiurežiimil. Vaadakem siis igaüks oma seniseid harjumusi, mida annaks teha teistmoodi, kasutagem nutikaid lahendusi.»

Riigikaitse nõukogu arutas ka seda, millised tegevused on meil vaja koostöös NATO liitlastega teha, et rakendada otsused NATO Madridi tippkohtumiselt. «Keskendusime sellele, milline peaks olema liitlaste kohalolek NATO idatiival ning Eestis koostöö Suurbritanniaga,» ütles president Karis. «Soovime, et täiendavad üksused, mis toodi Eestisse pärast Venemaa rünnakut Ukrainale, jääksid siia pikaajaliselt. Peame nentima, et julgeolekuolukord ei ole paranenud. Selles suunas töö ja läbirääkimised Suurbritannia ja teiste liitlastega käivad.»