Riigikohus: kindlustusselts ei tohi puudega inimese toetust hüvitisest maha arvata

Kohtus arutatud juhtum puudutas naist, kes kaotas 2002. aastal liiklusõnnetuse tagajärjel püsivalt töövõime, mistõttu peab õnnetuse põhjustanud sõiduki kindlustusselts maksma talle töövõimetushüvitist. Samuti on naisele määratud õnnetuse tõttu puue ja sotsiaalkindlustusamet (SKA) maksab talle puudega tööealise inimese toetust 41 eurot kuus.

2020. aastal pöördus kindlustusselts SKA poole, et saada teada, kas ja kui palju maksti naisele riiklikke pensione või sotsiaaltoetusi, ning amet saatis küsitud andmed. Seejärel vähendas selts naisele makstavat hüvitist puudetoetuse võrra.

Naine esitas halduskohtule kaebuse SKA tegevuse peale, leides, et amet poleks tohtinud kindlustusseltsiga andmeid jagada ning põhjustas talle sellega kahju. Haldus- ja ringkonnakohus jätsid kaebuse rahuldamata, sest nende hinnangul oli andmete edastamine vajalik ja põhjendatud.

Riigikohtu halduskolleegium leidis, et SKA poleks tohtinud puudetoetuse andmeid kindlustusseltsile avaldada. Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus lubab isikuandmeid töödelda vaid siis, kui see on vajalik. Praegusel juhul polnud aga seltsil puudetoetuse andmeid oma kohustuste täitmiseks tarvis.

Nimelt poleks kindlustusselts tohtinud enda makstavast töövõimetushüvitisest riiklikku puudetoetust maha arvata, sest nende eesmärgid on erinevad. Kui hüvitis on mõeldud töövõime kaotanud inimesele sissetuleku asendamiseks, siis puudetoetust antakse hoopis puudest tingitud lisakulude osaliseks katmiseks.

Kaebaja kahjunõude jättis riigikohus siiski rahuldamata, sest SKA pole talle kahju tekitanud. Küll aga võib kaebajal olla õigus nõuda töövõimetushüvitisest maha arvatud raha tagasi kindlustusseltsilt.