Kohus tagastas punamonumentide teisaldamisele esitatud kaebused

Halduskohus leidis, et kaebused tuleb tagastada läbivaatamatult kaebeõiguse puudumise tõttu.

Kaebuse kohaselt rikkusid vaidlustatud politsei- ja piirivalveameti aktid kaebajate kui punaarmeelaste järeltulijate põhiõigusi, koheldes neid väärikust alandavalt, rikkudes nende õigust jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele ning ühtlasi rikkudes inimväärikuse põhimõtet laiemalt.

Kaebuses märgiti, et monumendid on kaebajate ja teiste Narva linna elanike jaoks suure ajaloolise tähtsuse ja väärtusega, sümboliseerides nende võimalust praegu elada. Kaebajad leidsid, et vaidlustatav tegevus näitab ühtlasi lugupidamatust ja põlgust kaebajate teises maailmasõjas võidelnud eelkäijate suhtes.

Halduskohus seevastu leidis, et kaebus tuleb tagastada läbivaatamatult kaebeõiguse puudumise tõttu. Kohtukaebeõigus on üldjuhul vaid isikul, keda vaidlustatav haldusakt või toiming puudutab ehk kelle jaoks see võib kaasa tuua mingi kahjuliku mõju.

Kaebeõiguse ilmselge puudumisega on tegu siis, kui on ilmne, et haldusakt või toiming, mille peale kaebus on esitatud, ei saa kaebaja õigusi rikkuda.

Kohtu hinnangul ei saa PPA otsustus ja tegevus seoses kõnealuste mälestustahvlite, mälestussammaste, mälestusmärkide ja monumentide eemaldamisega avalikust ruumist ega ka nende omandi üleandmisega praegusel juhul rikkuda kaebajate subjektiivseid õigusi.

Kohus märkis, et kaebajatel puudub õigus nõuda mälestusmärkide paiknemist avalikus ruumis kindlas asukohas. «Nende elementide ja rajatiste olemasolu ei ole ette nähtud õigusaktidega. Isegi kui sellised rajatised on ette nähtud planeeringutega, ei loo planeeringud üksikisikutele subjektiivset õigust nende püsimisele, sest need ei ole paigaldatud senistesse asukohtadesse kaebajate huvide kaitseks,» selgitas kohus.

Kohtu hinnangul puudub kaebajatel antud mälestusmärkidega selleks nõutav eriline side. Üksnes asjaolu, et kaebajate kinnitusel on nende esivanemad teeninud punaarmees või on kaebajad harjunud nende juures käima, sellist erilist sidet ja kaitstavat huvi ei tekita.

Kohus leidis, et PPA peadirektori 16. augusti korraldusega ei ole koormavalt sekkutud kaebajate põhiõigustesse. Kaebajate suhtes ei ole toime pandud mingit sellise tõsidusega tegu, mida oleks võimalik kvalifitseerida nende väärkohtlemise või väärikust alandava kohtlemisena.

Kohus märkis, et PPA korraldus ei ole suunatud kaebajatele. Otsustus korralduses nimetatud elemendid ja rajatised demonteerida ja avalikust ruumist eemaldada või teisaldada ei ole kaebajate toodud asjaoludel isegi laialt tõlgendades käsitatav nende inimväärikust alandava kohtlemisena. Samuti ei riiva korraldus kaebajate põhiõigust jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele.

Kokkuvõtvalt märkis kohus, et õigusaktidest ei tule kaebajatele praegusel juhul õigust pöörduda kohtusse avalikes huvides, sealhulgas teiste Narva linna elanike nimel või oma esivanemate huvides ega ka Narva linna omandiõiguse kaitseks.