20MIDAGI ⟩ Grete-Stina Haaristo: aitab jutust, et koolis on väiksed palgad ja nõmedad õpilased

Esimese hooga lükkas Grete-Stina ümber kirjelduse endast kui Eesti noorimast koolijuhist, sest nii see enam ei ole. Küll aga vastab tõele, et kui ta asus Noored Kooli programmi vilistlasena tööle Pala kooli direktorina, siis ühtegi nooremat koolijuhti Eestis ei olnud.

Kahe aasta eest võttis Grete-Stina vastu uue väljakutse: vastloodud Tabasalu riigigümnaasiumi jalgadele aitamise ning selle juhtimise. Nüüd sügisel alustas Tabasalus õppetööd teine lend, töö vilju võib Grete-Stina sõnul aga hakata nägema alles kümne aasta pärast.

Grete-Stina märkis, et ei Noored Kooli programm ega direktorikoht ei olnud tema jaoks etteplaneeritud valikud, vaid juhuste tõttu on nii tema teekond kujunenud. Samas on mõlemad olnud väga õiged sammud.

«Minu kohta ei saa öelda ei üht ega teist, et ma oleks läbinisti pedagoog. Mul on väga palju ka teisi huvisid, haridus pole ainuke. Aga mulle väga meeldivad inimesed. See on see koht, kus ma tunnen, et ma saan väga palju inimestega tegeleda ja panustada,» selgitas ta, miks just töö koolis on sobinud.

Tähtsaimaks sõnumiks, mida Grete-Stina tahab avalikkusele öelda, on kutse tulla kooli tööle. Klassi ees saadav energia on tema silmis sõnulseletamatu ning plussid kaaluvad kõik miinused üle. Samuti ei pea mõtlema ainult kitsalt õpetajatööle, sest kool on nii palju enamat. Seal on mitmeid ametikohti, mis pedagoogilist haridust ei eeldagi, aga mille kaudu saab ikkagi laste arengut mõjutada.

«Mina olen hoopis teiseks inimeseks kasvanud, see on kõik mu paremad küljed välja toonud. Ma olen väga rahul ja tänulik haridusmaailmas olemisele,» kirjeldas Grete-Stina oma emotsioone. «Sa tõesti saad aru, et sinu tööl on mingisugune tähendus. Väga juustune asi, mida öelda, aga sellel tööl on tähendus. See on kihvt.»

Ta rõhutas, et isegi kui kolmesajast lapsest muudab õpetaja ainult ühe õpilase elu, siis on see juba suur asi: «See on inimene. See on tervelt üks inimene ning selles mõttes on juba väga palju, mida õpetajatööst võtta.»

Saates sai vastuse palju põnevaid küsimusi:

• Milline oli Grete-Stina enda õpikogemus? Miks on tema hinnangul hea, et toona ei olnud koolis mingit huvitegevust?
• Miks tegi ta bioloogiatudengina kannapöörde ning läks hoopis Noored Kooli programmi?
• Kust võttis Grete-Stina julguse, et minna koolijuhiks?
• Miks on just sotsiaalne pool tänapäeva koolis nii oluline?
• Milliseid suuri plusse õpetaja töö pakub? Kuidas hoida õpilastega häid suhteid nii, et õpetaja ei muutuks nende semuks?
• Miks ei ole kooli kogukond ainult lapsevanemad? Mida peaks väike kohalik kool lapsevanematele teisiti ütlema kui suur linnakool?
• Mis Grete-Stinat koolijuhi ametis inspireerib? Mida ta oma töös saavutada tahab?

Head kuulamist!