OTSE POSTIMEHEST ⟩ Maarjo Mändmaa: haiglates mitte ainult ei põle elektrikatkestuse ajal tuled, sealt saab ka abi (1)

Eile teatas peaminister Kaja Kallas, et Eesti peab olema valmis elektrikatkestusteks. Kui elekter kaob, kas mõne haigla aknad jäävad pimedaks?

Olenemata välisvaenlasest või milline julgeolekuolukord meil parajasti on, siis Eesti kliima ja ilmastikuolud on sundinud meid juba ka varem valmistuma elektrikatkestusteks. Ent elutähtsate teenuseosutajate valmisolek on praegu väga hea. Haiglates mitte ainult ei põle elektrikatkestuste ajal tuled, vaid sealt saab ka abi. Raha taha valmisoleku loomine ei jää.

Kõigis haiglavõrgu arengukava haiglates on läbi mõeldud, kuidas hankida generaatorid ja sinna sisse ka küte. Siiski keegi lõpuni ei tea, kuidas mingi kriis päriselt välja nägema hakkab, ent kui asjad on läbi mõeldud, reageeritakse kiiremini. Pigem on mure selles, et kui kriis tabab, siis kõiki korraga. Generaatori kütust vajab sel juhul mitte ainult tervisesektor, vaid ka kõik teised, kaasaarvatud eraisikud. Ja siis on tähtis see, et logistika oleks paigas: kes, kuidas ja millises järjekorras varudele ligi pääseb.

Teie jutt puudutab vist praegu riigiosalusega haiglaid?

Siiani on meie fookus tõesti olnud suunatud vaid haiglavõrgu arengukava haiglatele, sest riik peab tagama elutähtsad teenused. Hiljuti alustasime koostööd ka perearstikeskuste ja apteekidega, et kuidas ka nemad oleksid paremini ootamatusteks valmis - need teenused on ju inimestele veelgi lähemal.

Esmaspäeval kirjutas Postimees, et Pärnu haiglas tõusis elektrihind kümme korda. Ent oli ju pikalt ette teada, et odava hinnaga leping lõpeb. Samas teatas haiglate liidu juht möödunud nädalal, et haiglad ei vaja kardinaalseid muutusi. Mis motiveeriks haiglajuhte leidma haiglale sama head elektripaketti või soojahinda, kui oma kodumajale, sest muidu väheneb kõrgete elektrihindade tõttu raviraha?

Eks see olukord on keeruline. Haiglatel on erinevad omanikud ja neid juhitakse autonoomselt. Lisaks puudus teadmine, milliseks hind kujuneb. Teati küll, et hind tõuseb, ent loodeti, et küllap me saame hakkama ja kusagilt see ressursikate ikkagi tuleb. Kuid kas oleks pidanud istuma iga haiglajuhi juurde ja küsima – kuule, mis sa täpselt teed. Ma arvan, et ei - selleks on haiglajuhid palgale võetud, et nad seda tööd ise teeksid.

Küll aga on arutatud riigieelarve koostamisel, mida ette võtta, et tervise- ja hoolekandesektori asutuste elektrihindu kompenseerida. Kuid kokkulepetest on praegu veel vara rääkida.

Augustis selgus juhuslikult, et TÜ Kliinikumis oli mullu riigihangete rikkumisi 5 miljoni euro väärtuses. Samas öeldi, et see on nii väike summa, et ei tasu märkimist. Kui selge teil ikkagi pilt on, kuidas suurtes riigihaiglates rahaga ümber käiakse?

Ma pean muidugi ütlema, olles ka ise Kliinikumi nõukogu liige, et haigla ise ei ole kordagi arvanud, et see rikkumise määr on midagi tühist ja sellega me ei tegele. Vastupidi. Haigla juhtkond on väga tõsiselt tegelenud sellega, et hangete korraldus oleks arusaadavam ja selgem. Ent infosüsteemide loomine ja juurutamine võtab aega. Süsteem annaks selguse, et kui mõnes kulugrupis hangitud kogus hakkab täituma, siis teab õigel ajal uue riigihanke teha. Kuid näiteks elundi siirdamisel vajaliku transpordi tellimiseks Helsingisse ei saagi enne hanget korraldada, sest me ei tea, millal seda vaja läheb ja kui vajadus tekib, on sellega juba väga kiire. Oleme rahandusministeeriumile teinud ka vastava pöördumise, et tervisesektoris tuleb kokku leppida erandid.

Neis haiglates, kus riik on ka omanik, hoitakse pilku peal, kuidas juhatus majandab, aga loomulikult ei lasku me üksikutesse detailidesse. Need juhid ei saa ju ka vähe palka ja vastutavad majandustulemuse eest. Kui midagi valesti on, siis see on nende juhtimisvastutus.

Kuritarvituste, mugavuse ja lohakuse vastu aitab rotatsioon – juhid töötavad tähtajaliselt. Mis te arvate, kui kaua säilib juhi silmis sära - on see 5 või 25 aastat?

Klassikaliselt on juhtide lepingud 5-aastased, ka kantsleritel. Ent tänapäevases tööelus ei olegi vast nii asjakohane aastate lugemine. Pigem peaks vaatama juhile või valdkonnale püstitatud eesmärke. Aga mu eelmises karjääris, kus tuli ümber ehitada erihooldekodud 60 miljoni euro eest, on see etapp väldanud 15 aastat. 

Sõja ajal vajab erilist tähelepanu küberturvalisus. Eelmise kantsleri ajal, 2020. aasta detsembris selgus, et terviseametist lekkisid 9100 inimese tundlikud isikuandmed. Seda andmebaasi ei oleks pidanud asutuses üldse olema. Kas olete korraldanud auditi või saanud muud moodi selgeks, kui kaitstud on teie haldusalas hoitud andmed ja IT-süsteemid?

See teema on just viimasel aastal meie erilise tähelepanu all. Sotsiaalministeeriumi IT-maja tegeleb küberturvalisusega tõsiselt, kahjuks kõigist nende tegemistest avalikult rääkida ei saa. Küberturvalisus sai ka riigieelarvest lisaraha.

Ent lisaks sellele ütlesin juba kantsleri ametit vastu võttes, et tahan, et e-Eesti ei oleks ainult mulje või mälestus, vaid selle taga oleksid ka päriselt toimivad infosüsteemid. Ja ma ei pea siin silmas ainult edevaid terviseandmeid sisaldavaid mobiiliäppe, vaid baastaristu kaasajastamist. Siin on vaja teha tõsine arenguhüpe.

Kui palju on tänavu tervishoiuasutustele esitatud küberkuritegudega lunaraha nõudeid?

Ma ei tea, et neid oleks olnud. Küll on aga katsutud riigi IT-süsteemide turvalisust ja see ei ole meid kordagi alt vedanud.

Eesti rahva enamus näib ka eelolevatel Riigikogu valimistel tellivat poliitikutelt õhukest riiki, kuid ministeerium on allasutuste liitmisele pidurit tõmmatud. Mis seis riigireformiga praegu on?

Juba enne minu tulekut arutati valitsemisala asutustes sarnaste teenuste üle, kus saaks seljad kokku panna ja pakkuda avalikkusele paremaid teenuseid. Covidi kriis näitas eriti selgelt, et tervisevaldkonna juhtimine ei olnud hea ja seda tuleb muuta. Me vajame sitket säilenõtket riiki, mis tähendab, et lihas on küll õhuke, aga see ei purune.

Hiljuti saime Riigikogust oma senistele plaanidele tagasisidet, et meil tuleb seal sisuliselt paremini selgitada muudatuse kasu maksumaksjale.

Kas see pole siis kasu, kui kahe asutuse liitmisel kulud vähenevad ja osa maksuraha jääb järgi?

Mure on selles, et sektoris on raha vähe. Ja kui me tahame, et kogu rahahulk ei kasvaks, siis tuleb mõelda, kuidas tekitada ühinemisega lisaväärtust. Näiteks tegelevad töötervishoiuga nii tööinspektsioon, terviseamet kui ka tervise arengu instituut. Neid funktsioone kokku pannes peaks 1+1+1 võrduma mitte 3, vaid 5 või 6.

Muutuste kokkuleppimine teemade lõikes võtab aega - see on selline ekraanitagune töö, mis lõpeb sellega, et inimene saaks teenused ühest kohast. Käesoleva Riigikogu ette me nende muudatustega ei lähe, see arutelu lükkub edasi.

Eesti keele instituut kuulutas kaks nädalat tagasi kaheksandat korda välja selge sõnumi võistluse. Üks kokkuhoiukoht võiks ministeeriumis olla ka see, kui ametnikud vastaksid edaspidi ka ebamugavatele küsimustele lühikeste selgete sõnumitega. Hoiaks hulga tööaega kokku.

See on hea mõte. Ka mul on ette tulnud, et tahaks vastata kiiresti ja konkreetselt. Aga mõnikord võib selline must-valge vastus olla ka vale, sest mõnda pikka lugu ei saa selgitada ilma, et oleks avatud küsimuse laiem taust.

Mis puudutab selge sõnumi võistluse võitjaid, siis vaatan iga kord kadedusega seda oskust, kui hästi võib eesti keeles rääkida ja kirjutada.

Hiljuti täitus teil kantsleri ametis esimene aasta. Mida olete selle ajaga pidanud ümber hindama?

Väga palju. Näiteks seda, kuidas nii koroonakriis kui sõda lükkavad pikaajalisi plaane edasi ja kui palju tuleb neid seejuures ka muuta. Võrreldes eelmise kantsleriks oleku ajaga on muutunud see, kuidas riiki valitseda ja juhtida. Ametnikelt oodatakse, et nad hoiaksid riigi iseseisvust ja looks võimalusi riigi arenemiseks, teisalt soovitakse, et me muutustele kiiresti reageeriksime. Ministeeriumile, mis on strateegiliste ja pikaajaliste plaanide organisatsioon, on see kahtlemata olnud suur õppimise aasta.