Vene kodanike valimisõiguse küsimus jõudis teise lugemiseni (4)

Keskerakonna ettepanekule eelnõu tagasi lükata hääletas poolt 18 riigikogu liiget ja vastu oli 62. Hääletamata jättis sotsiaaldemokraatide fraktsioon.

Ehkki õiguskantsler on viidanud seaduseelnõu võimalikele vastuoludele ning põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusele, on Isamaa, Reformierakond ja EKRE leidnud selles eelnõus ühise keele. 

Reformierakonna nimel sõna võtnud Toomas Kivimägi rääkis istungil, et valimisõiguse äravõtmine Vene Föderatsiooni kodanikelt on möödapääsmatu ning lisas, et kolmandate riikide kodanikel pole valimisõigust ka näiteks Saksamaal ja Lätis. Küll aga nentis Kivimägi, et pärast eelnõu esimese lugemise lõpetamist tuleb seda muuta nii, et see poleks vastuolus põhiseadusega. 

Jaak Valge (EKRE) viitas, et mullu osales kohalike omavalitsuste valimisel 41 protsenti siinsetest Vene kodanikest. «Osalus oli seega tunduvalt madalam kui Eesti Vabariigi kodanike puhul, mis tõendab nende isikute keskmiselt väiksemat huvi kohaliku elu vastu,» rääkis ta. 

Isamaa juht Helir-Valdor Seeder toonitas jällegi, et Eesti kodakondsus ja valimisõigus kõikidele siin elavatele inimestele on eeskätt privileeg, millega kaasnevad lojaalsus, vastutus ja kohustused: «See peab olema Eesti riigi hoolikalt kaalutletud poliitiline valik. See on Eesti riigi julgeoleku vundament.»

Sotsid rõhuvad vastuolule, keskid lõhestamisele

«Ma näen siin valimiskampaania hiilivat algust,» märkis valimisõiguse küsimuses hääletamata jätnud Toomas Jürgenstein (SDE), kelle sõnul poleks vaja põhiseadusega selges riives eelnõud menetleda, kui uskuda Ukraina võitu. Jürgenstein tõi argumentidena välja president Alar Karise kui ka politoloog Tõnis Saartsi kommentaarid nii kollektiivse usalduse kui ka «putinlaste» kätte sattuvate kohalike volikogude kohta.

Kui valimisõigust piiratagi, tuleks tema sõnul teha seda rahulikult. «Sotside jaoks on see selgelt liig,» kommenteeris ta praegu menetluses olevat eelnõud.

Keskfraktsiooni saadik Maria Jufereva-Skuratovski, kes hääletas koos fraktsioonikaaslastega eelnõu tagasilükkamise poolt, tõstatas küsimused: «Mis ühiskonnas

me soovime elada? Kas me väärtustame ja usaldame kõiki Eestis elavaid inimesi või jätkame sildistamist ja jaotamist meie omadeks ja võõrasteks?»

Poliitik toonitas, et antud eelnõu ei soodusta kuidagi ühiskonna lõimumist ning solvab kümneid tuhandeid, kes Eestit armastavad ja on seaduskuulelikud. «Selle eelnõuga kordame üheksakümnendatel tehtud vigu, kui inimesed olid jaotatud kaheks kogukonnaks, üks kogukond oli rohkem väärtustatud kui teine. Meil tuli teha pikk tee ühiskonna lõimumise osas,» rääkis ta, lisades, et ehkki edu pole alatine, ei tohiks lõimumisele praegu pidurit tõmmata.