Järgmisest suvest katab keskmine pension hooldekodu kohamaksu (2)

«Hooldekodureform on viimaste aastakümnete suurim, oodatuim ja vajalikem reform sotsiaalvaldkonnas,» leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE). Järgmisel aastal investeerib riik hoolekandesse ja kodus elamist toetavatesse teenustesse 40 miljonit eurot, edasi panustab riik vähemalt 57 miljonit eurot aastas.

Peterson selgitas, et esimese aasta 40 miljonist eurost läheb 28 miljonit eurot hooldekodu koha maksumusse, ülejäänu investeeritakse koduhoolduse arendamisse, et hoida pisut tagasi hooldekodukohtade nappust. 

Kuidas saab nii olla, et edaspidi on kõiges 57 miljonit eurot, kui tegelikult poolele aastale kulub 40 miljonit eurot, see tähendab tavamõistusele, et edaspidi peaks ikkagi olema 80 miljonit eurot? «Nii suurt summat me küsisimegi, aga suudame ka 57 miljoniga sa eesmärgi saavutada,» vastas Peterson. Ta lisas, et kolme aasta pärast summa suureneb vastavalt majanduse arengule. «Anname summa omavalitsuste tulubaasi ja seome pensionäride «virtuaalse» tulumaksuga. Elu edenedes muutub eelarves ka vastav summa automaatselt,» selgitas Peterson. 

Peterson selgitas, et riigi toel säästab iga perekond, kelle peres on hooldatav, aastas keskmiselt 6000 eurot. See tähendab suuremat kindlustunnet oma lähedaste eest hoolitsemisel – perekond ei pea enam lähedase eest maksma juurde teist sama suurt osa. 

Kas see tähendab, et osad hooldekodud peavad oma teenuse hinnastamist alla tooma? «Ei pea alla tooma, aga luksuslikuma kodu puhul inimese omaosalus suureneb,» vastas Peterson. Minister lisas, et praegune valem on valmistatud olukorraks, kus hooldekodu koht maksab keskmiselt 1300 eurot. «Omavalitsuse panus jääb 200 eurot, riigi panus umbes 500 eurot ja pension umbes 600 euro väärtuses kuus,» täpsustas Peterson. 

Paraneb ka koduhooldusteenuse olukord

Reformiga vähendatakse ka hooldekodude personali koormust, mis tähendab ühtlasi hooldatavale personaalsemat tähelepanu ja hoolt. Inflatsiooniga toimetulekuks tõuseb tuntavalt ka hooldekodu töötajate töötasu, kinnitas Peterson.

Tervise- ja tööminister tõi välja, et reform toetab lisaks koduhooldusteenuse arendamist kohalikes omavalitsustes. «Paneme omavalitsustele rahalise õla alla koduhoolduse laiendamisel. Inimestele on vaja tuge, et elada võimalikult kaua väärikalt ja iseseisvana oma kodus. Eakad inimesed peavad saama võimaluse vananeda väärikalt, olemata sealjuures koormaks oma lähedastele,» lisas ta.

Eestis on kuni 15 000 tööealist inimest, kellel ei ole lähedase hooldamise kõrvalt võimalik tööl käia. Kui hooldusreformiga õnnestub neist omastehooldajaist tuua tööturule pooled, siis kasvavad riigi tulud maksude kaudu aastas ligi 60 miljonit eurot.

«Seega pole sotsiaaldemokraatide ellukutsutud muudatus mitte kulu, vaid pikaajaline investeering meie inimestesse, ja seega laiemalt ühiskonna toimimisse,» ütles Peterson.