Riigikaitsekomisjon pidas erakorralise istungi välisluureameti ja kaitseväe esindajatega

«Venemaa Föderatsiooni poolt osalise mobilisatsiooni välja kuulutamine ei kujuta vahetut ega otsest julgeolekuohtu Eestile, kuid suurendab kahtlematult pingeid piirkonnas, mis on kahetsusväärne,» märkis komisjon oma avalduses. «Eesti riigi instutsioonid jätkavad oma igapäevast tööd Eesti julgeoleku tagamisel. Jälgime arenguid Venemaal ja Ukrainas tähelepanelikult ja astume vajadusel koos oma liitlastega täiendavaid samme.»

Üksmeelselt ollakse seisukohal, et kavandatavaid referendumeid Venemaa Föderatsiooni okupeeritavatel aladel ei tohi mingil juhul tunnustada ja need on rahvusvahelise õiguse seisukohast tühised: «Eesti ei tunnista kunagi Ukrainas Venemaa Föderatsiooni poolt okupeeritud territooriumide ebaseaduslikku anneksiooni,» ütles komisjon.

Riigikaitsekomisjon kinnitas ühtlasi, et vastuseks Venemaa sõjalisele agressioonile Ukrainas on Eesti teinud ja tegemas täiendavaid olulisi investeeringuid oma kaitsevõime tugevdamiseks. «Töötame selle nimel, et suurendada meie liitlaste kohalolekut Eestis ja tugevdada NATO idatiiva julgeolekut. Siinkohal on eriti oluline NATO Madridi tippkohtumise otsuste võimalikult kiire elluviimine,» märkis komisjon avalduses.

Samuti kinnitasid liikmed, et Eesti jätkab sõjalise, majandusliku ja poliitilise abi osutamisega Ukrainale nii kaua, kui see on vajalik ja kuni Ukraina on taastanud oma territoriaalse terviklikkuse.

Riigikaitsekomisjoni kuulub üheksa liiget: Raimond Kaljulaid (SDE), Leo Kunnas (EKRE), Heiki Hepner (Isamaa), Ants Laaneots (RE), Kalle Laanet (RE), Alar Laneman (EKRE), Anneli Ott (KE), Mati Raidma ja Erki Savisaar (KE). 

Venemaa president Vladimir Putin kuulutas kolmapäeva hommikul telepöördumises välja osalise mobilisatsiooni. Kaitseminister Sergei Šoigu sõnul mobiliseeritakse 300 000 reservväelast ning osalisest mobilisatsioonist jäetakse kõrvale tudengid ja ajateenijad.