MOBILISATSIOON ⟩ Eesti ei takista siinsete Vene kodanike lahkumist, kuid tagasiteed enam pole (4)

Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar andis mõista, et kui tõesti on soov siinsetel Vene kodanikel Ukraina sõjarinnetele minna, siis Eesti neid ei takista.

«Eesti ei ole kehtestanud Vene Föderatsiooni kodanikele piiranguid Eestist lahkumiseks. Kui teada saame, et nad läksid sõdima, siis tagasiteed Eestisse neil ei ole,» lausus Kommusaar Postimehele.

Olukord Narva piiripunktis rahulik

«Olukord piiripunktides on praegu rahulik,» kinnitas Narva piiripunkti juht Marek Liiva. «Alates esmaspäevast tohivad Eestisse siseneda need Venemaa kodanikud, kellel on Eesti elamisluba. Viisaga saab Eestisse üksnes erandkorras, näiteks lähisugulaste külastamiseks või humaansetel kaalutlustel.»

Alates esmaspäevast on PPA tõkestanud paarikümne Venemaa kodaniku Eestisse sisenemise, valdavalt Narva piiripunktis. «Üldiselt on aga info uute reeglite kohta piiri taga hästi liikunud ning massiliselt ei ole me pidanud riiki sisenemist seni tõkestama.»

Mobilisatsioon algab täna

Putin ütles telepöördumises, et oli vaja võtta kiiresti vastu otsus, et kaitsta rahvast «vabastatud maadel». «Seepärast palusin kaitseministeeriumil nõustuda «osalise mobilisatsiooniga»,» lisas ta. Dekreet olevat juba allkirjastatud ja osaline mobilisatsioon algab täna.

Putini sõnul on Venemaa armee silmitsi kollektiivse lääne sõjaliste operatsioonidega üle 1000 kilomeetri pikkusel rindejoonel Ukrainas. Need, kes on sõjaväe reservis, kutsutakse väkke. Vene sõdurite lepinguid pikendatakse osalise mobilisatsiooni raames määramata ajaks.

Vene presidendi sõnul kutsutakse teenistusse eeskätt need, kes on reservis ja juba läbinud väljaõppe relvajõududes.

Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu sõnul mobiliseeritakse 300 000 reservväelast. Ta lisas, et osalisest mobilisatsioonist jäetakse kõrvale tudengid ja ajateenijad. Šoigu sõnul moodustab see vaid väikese osa Venemaa ressurssidest. Ta ütles ka, et kõik mobiliseeritavad saavad enne Ukrainasse saatmist täiendava sõjalise väljaõppe.

Šoigu teatas ka, et Venemaa on Ukrainas kaotanud 5937 sõdurit. Võrdluseks: Ukraina peastaabi tänahommikuste andmete põhjal on agressioonis hukkunud 55 110 Vene sõdurit.

Putin süüdistab kõiges läänt

«Meie kodumaa kaitseks ja terviklikkuse nimel pean vajalikuks toetada osalist mobilisatsiooni,» ütles Putin pöördumises.

Putini sõnul tahab lääs Venemaa hävitada ja osadeks lõhkuda. «Oma agressiivses Venemaa-vastases poliitikas on lääs ületanud kõik piirid,» ütles Venemaa president.

Putin ütles, et ta kasutab kõiki nende käsutuses olevaid vahendeid ja et need, kes üritavad Venemaa vastu tuumašantaaži kasutada, leiavad, et olukorda saab ka nende vastu pöörata. President rõhutas oma telepöördumises, et on valmis riiki kõigi vahenditega kaitsma ning tõi välja, et Venemaal on kaasaegsed ja hävitavad relvad.

Putin ütles ka, et Venemaa toetab täielikult sel nädalavahetusel Luhanskis, Donetskis, Hersonis ja Zaporižžjas väljakuulutatud rahvahääletusi Venemaa Föderatsiooniga ühinemiseks. Ta süüdistas läänemaailma 2014. aastal Ukrainas Venemaa vastu sõja alustamisega.

Putini kõnet oodati juba eile õhtul pärast seda, kui teatati, et Venemaa poolt okupeeritud Ukraina piirkondades kavatsetakse korraldada nn referendumid regioonide liitmise üle Venemaaga.

Putini kordas taas väidet, et Venemaa «sõjaline erioperatsioon» Ukrainas oli möödapääsmatu ja selle eesmärgid jäävad muutumatuks. Ta kordas, et Kiiev olevat keeldunud avalikult Donbassi probleemi lahendamast ja teatanud oma «pretensioonidest tuumarelvadele».

Putini sõnul olevat olnud vältimatu Ukraina «uus rünnak Donbassile», millele oleks järgnenud «rünnak Krimmi ja Venemaa vastu».

«Sellega seoses oli otsus ennetava sõjalise operatsiooni kohta igati vajalik ja ainuvõimalik. Selle peamised eesmärgid – kogu Donbassi territooriumi vabastamine – on olnud ja jäävad muutumatuks,» kuulutas president.