/nginx/o/2022/09/18/14840923t1h155f.jpg)
Kolm kümnendit on pikk aeg, nii et isegi paljud, kes olid Eesti taasiseseisvumise järgsete sündmuste vahetud tunnistajad, ei mäleta enam täpselt, kuidas läks nii, et erinevalt näiteks Lätist said ka mittekodanikud Eestis kohalikel valimistel hääleõiguse.
Selles küsimuses selguse saamiseks tuleb minna tagasi 1991. aasta augustiputši järgsesse aega, kui uue põhiseaduse koostamiseks moodustasid Eesti Kongress ja Eesti Vabariigi ülemnõukogu, kummastki võrdsel arvul esindajaid, Põhiseaduse Assamblee. Üheks olulisemaks küsimuseks seal sai küsimus kodanikkonnast ja valijaskonnast.
Assambleele esitati 30. septembriks neli põhiseaduse eelnõu, millest läks napi häälteenamusega põhiseaduse lõpliku koostamise aluseks Jüri Adamsi eelnõu. Seal oli kirjas, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääleõiguslik iga selle omavalitsusüksuse maa-alal alaliselt elav või töötav inimene, kes on saanud 18 aastat vanaks.
:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)