Paavsti sõnul on õige Ukraina toetamine relvadega enda kaitsmiseks (1)

«See on poliitiline otsus, mis võib olla moraalne, moraalselt vastuvõetav. Enesekaitse pole ainult vajadus, vaid ka armastuse ilming isamaa vastu. Kes ennast ei kaitse, kes midagi ei kaitse, siis see ei armasta,» rääkis paavst.

Paavstilt küsiti ühtlasi, kas Ukraina peaks teda rünnanud riigiga läbirääkimisi pidama ja kas on olemas «punane joon», mille järel võib läbirääkimistest keelduda.

«See on raske teema, kuid midagi ei tohiks kõrvale heita. Ma ei välistaks dialoogi ühegi sõjas oleva väega. Isegi agressoriga. Mõnikord peate sellist dialoogi pidama. See lehkab, kuid vahel on vaja teha seda,» arutles usujuht.

Päev varem hoiatas Franciscus erinevaid usujuhte, et religiooni ei tohiks kasutada «sõja kurjuse õigustamiseks», millega viitas tõenäoliselt Vene õigeusu kirikule, mis on toetasnud Venemaa presidenti Vladimir Putinit provotseerimata täiemahulise sissetungi ajal Ukrainasse.

Franciscus kutsus kolmapäeval maailma ühtlasi üles sõjaga mitte harjuma ja ütles, et mõtleb «kallile Ukrainale».

Paavst teatas sellest missa ajal, mida ta pidas Kasahstanis.

Paavst rõhutas, et konflikte ei tule lahendada mitte võimu, relvade ja ähvardustega, vaid taevas õnnistatud ja inimesele vääriliste vahenditega nagu dialoog ja kannatlikud läbirääkimised.

«Ma mõtlen paljudele sõja all kannatavatele kohtadele ja ennekõike kallile Ukrainale. Me ei harju sõjaga, me ei talu selle paratamatust. Aitame neid, kes kannatavad ja nõuame, et jõupingutused rahu saavutamiseks oleksid tõelised,» rääkis usujuht.