EÜL esitas kõrgharidusreformi parandamiseks kuus ettepanekut

Esiteks tuleks EÜLi hinnangul ülikoolide finantsautonoomia tagamiseks seaduses täpsemini sätestada riikliku rahastamise alused ja kord. «EÜLi hinnangul tuleks rahastamise alusena säilitada senine baasmaksumuse mõiste või modifitseerida seda vastavaks,» selgitas EÜLi esimees Eimar Veldre.

Teiseks tuleks sätestada tasuta õppe eeldusena täiskoormusõppe nõude täitmine või 85 protsendi mahus õppekava täitmine kumulatiivselt nominaalajas. «See aitab muuhulgas vältida ka ülikoolide liigset paberimajandust ja täiendavat koormust,» sõnas Veldre.

Kolmanda punktina tuleks EÜLi arvates jätta akadeemiline puhkus kõrgkoolide otsustada või reguleerimisel lähtuda õppekoormuse sätetest. Akadeemilise puhkuse ajal peaks olema võimalik sooritada aineid vähemalt 15 protsendi ulatuses õppekava mahust. Samuti saaksid need muudatused akadeemilise puhkuse korralduses jõustuda vaid neile tudengeile, kes astuvad kõrgkooli siis, kui tasuta õpe käivitub.

Neljandaks tuleb EÜLi hinnangul õppekulude hüvitamise tingimused ja kord sätestada selgelt neile, kellel jääb mõni aine sooritamata ja neile, kes ületavad nominaalset õppeaega. Seaduses tuleb üheselt määrata, et neilt tudengeil, kes on alla 30 EAP mahus aineid deklareerinud, aga täidavad täiskoormusnõuet, õpperaha küsida ei tohi.

Viiendaks taotleb EÜL, et õppekulude hüvitamise ülemmäära kehtestamisel tuleks lähtuda sellest, kuidas kõrgkoolide rahalist toetust arvutatakse.

Kuuendaks teeb tudengiliit ettepaneku, et kõrgharidusreformi ja õppetoetusi puudutavaid eelnõusid menetletaks paralleelselt ja võetaks vastu ühel ajal või lisataks õppetoetusi puudutavad sätted juba reformi eelnõusse.

«Meie soov on, et eelnõu menetletaks kevade jooksul uuesti läbi ja võtmeküsimuste kohta tagataks ka korralik võimalike mõjude hindamine ja analüüs,» sõnas Veldre.