Riigikontroll: riik ei suuda rahapuuduse tõttu ilmselt maanteid välja ehitada (8)

«Olukorras, kus raha eesmärkide täitmiseks napib, tuleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil paika panna rahastusvõimalustele prioriteedid või pakkuda välja teehoiu täiendavat rahastust,» ütles riigikontrolör Janar Holm.

Kui Teede Tehnokeskus kolm aastat tagasi, 2019. aastal hindas, et kõigi suure liiklusega teede vähemalt rahuldava taseme tagamiseks ja teedevõrgu üldseisundi parandamiseks on optimaalselt vaja aastas 193 miljonit eurot, siis eelarvestrateegiast ja 2022.–2025. aasta teehoiukava finantsplaanist nähtub, et riigiteede ehituse ja remondi rahastamist ootab hoopis järsk vähenemine.

Näiteks on 2022. aastal teede säilitamise rahastuse kavandatud maht 141,8 miljonit, aga 2025. aastaks väheneb rahastus 80,9 miljoni euroni (koos käibemaksuga).

«Arvestades kiiret hinnatõusu, võib eeldada, et reaalne teetööde maht väheneb eelseisvatel aastatel mitu korda,» nentis Holm.

Transpordiameti hinnangul võib rahastuse kahanemise tulemusel näha teedel 2025. aastal selliseid defekte, mille kordategemiseks kavandatud rahastusest ei piisa.

Riigikontroll leiab, et väheneva rahastuse tõttu ei ole võimalik samaaegselt täita Euroopa Liidu ees võetud kohustust ehitada aastaks 2030 välja nõuetele vastavalt Tallinna-Pärnu-Ikla ja Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteed, saavutada liiklusohutuse eesmärke ning täita kruusateede tolmuvaba katte alla viimise eesmärgid.

Nõuetele vastab vaid väike osa põhimaanteedest

Praeguseks vastab üleeuroopalise transpordivõrgustiku TEN-T nõuetele 30 protsenti Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteest ja 21 protsenti Tallinna-Pärnu-Ikla maanteest. Nõuetele vastamiseks peavad maanteedel kummagi sõidusuuna jaoks olema eraldi sõiduteed, mis on teineteisest eraldatud eraldusribaga ning raud-, jalg-, ratta- ja trammiteedega ristumised peavad olema eritasandilised.

Seni on TEN-T teede ehitamist rahastatud Euroopa Liidu fondide toel, kuid Eestile teede ehitamiseks eraldatud summadest ei piisa, et võetud kohustusi täita. Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja partnerlusleppe eelnõust on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile teada, et finantsperioodil 2021–2027 antakse riigiteedele 159 miljoni eurot. Transpordivõrgustiku TEN-T teede eesmärkide elluviimiseks peaks aga aastani 2050 eraldama keskmiselt kuni 214,3 miljonit eurot aastas arvestusega, et TEN-T teede nõuded karmistuvad.

Riigikontroll tõdeb, et teedeehituseks ette nähtud raha vähenemine võib halvendada võimalusi täita Eesti eesmärke liiklusohutuse alal. Ehkki Vabariigi Valitsus on seadnud liiklusohutusprogrammis 2025. aastaks eesmärgi, et kolme aasta keskmine liikluses hukkunud inimeste arv langeks neljakümneni, ei leidu selle eesmärgi nimel vajalikeks investeeringuteks raha.

Ohtlike kohtade ümberehituse rahastamine lõpeb

Teehoiukava finantsplaani kohaselt liiklusohtlike kohtade ümberehitamiseks alates 2024. aastast enam raha ette nähtud pole. Ka seni ei ole liiklusohutusprogrammis veel ühelgi aastal programmi vahe-eesmärke saavutatud ning hukkunute arvu vähenemine kulgeb soovitust üle kahe korra aeglasemalt.

Riigikontroll juhib tähelepanu, et teede tolmuvabaks muutmise eesmärkide puhul erinevad eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja kavade kohaselt ette nähtud summad vähemalt neljakordselt. Riigil on transpordi ja liikuvuse arengukavas seatud eesmärk muuta aastaks 2030 tolmuvabaks kõik kruusateed, kus ööpäevas sõidab vähemalt 50 autot.

Praeguse seisuga on tolmuvaba katte alla vaja viia veel ligikaudu 1800 km kruusateid, mis teeb ligikaudu 200 kilomeetrit aastas. Arvestamata tee-ehituse hinnatõusu, oleks vaja selleks 20,5 miljonit eurot aastas. Samas on aastateks 2022–2023 kruusateedele tolmuvaba katte ehitamiseks planeeritud alla viie miljoni aastas ning aastateks 2024–2025 kavandatud teehoiu rahastamise maht ei võimalda kruusteedele katteid ehitada.

Osa suuremaid töid on jäetud teadlikult tegemata

Viimase 15 aastaga on kõige enam paranenud põhimaanteede seisukord, sest nende arendamiseks on olnud võimalik kasutada Euroopa Liidu toetusi. Kehvemas olukorras on kõrvalmaanteed, millest 75 protsenti on rahuldavas seisus. Teede seisundi üldine paranemine on toimunud ka seetõttu, et piiratud rahastuse juures on transpordiamet teadlikult jätnud tegemata osa suuremaid remonttöid ning eelistanud teha odavamaid töid, mis on suurendanud sõidumugavust.

Näiteks on amet esmatähtsaks pidanud katete pindamist ja tasanduskihtide tegemist. Samas kui tee konstruktsiooni seisund ajas aina halveneb, muutub remont selle tulemusel tulevikus üha kallimaks, mistõttu aitavad pindamine ja tasanduskihtide ehitus suuremaid töid edasi lükata vaid ajutiselt.

Eesti on võtnud Euroopa Liidu ees kohustuse aastaks 2030 üleeuroopalise transpordivõrgustiku põhivõrku kuuluvad maanteed nõuetekohaselt välja ehitada. Eestis kuuluvad põhivõrku Tallinna-Pärnu-Ikla ja Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee.

Riigiteede arendamise ja korrashoiu tagamise roll on transpordiametil, mis kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. Riigiteid on 2022. aasta alguse seisuga 16 662 kilomeetrit, millest 1605 kilomeetrit (9,5%) on põhimaanteed, 2408 kilomeetrit (14,2 protsenti) tugimaanteed, 12 515 kilomeetrit (73,9 protsenti) kõrvalmaanteed ja muud riigiteed ning 134 kilomeetrit (0,8 protsenti) rambid ja ühendusteed.