Piret Hartman: Ida-Virumaa probleemi lahendus eeldab sealse elu mõistmist

«Kohapealse elu mõistmine on kõige alus, mille pealt on võimalik otsida üheskoos lahendusi Ida-Virumaa probleemidele. Peame lahti muukima Ida-Virumaal aastakümneid programmeeritud koodi ja kirjutama siinse elu mõistmise pealt üheskoos uue koodi, mis annaks Ida-Virumaale ühise tuleviku ja uue eduloo,» rääkis Hartman.

Kõige aluseks on Hartmani sõnul kohalikud inimesed. Ehkki Narvast ja Ida-Virumaast on läbi aastate saanud kogu Eesti energiajulgeoleku allikas, on maakonna kõige väärtuslikum ressurss ministri hinnangul seal elavad inimesed, kes paraku kolivad järjepidevalt välja. Nimelt väheneb Narva elanike arv igal aastal pea tuhande inimese võrra.

«Peame muutma Ida-Virumaa elukeskkonda ja murdma välja kujunenud stereotüübid, et pidurdada inimeste väljavool Narvast,» soovitas Hartman. «Eesti riigi julgeoleku garandiks on siin elavate inimeste ühtsustunne. Ühtsustunde loomisel on oluline roll kultuuril, mis toob inimesed kokku ja loob ühise info- ja väärtusruumi. Kultuurisündmused, nagu Station Narva on positiivseteks majakateks ning uuteks ühisteks sümboliteks sidusama ühiskonna poole liikumisel. Täna on Ida-Virumaal viljeletav kultuur alarahastatud, et saavutada piisav ja oodatav mõju. Peame riigina mõistma, et kultuur ei ole kulu, vaid ennekõike investeering nii inimeste kui ka riigi heaolu parendamisse.»

Järgmise aasta riigieelarve läbirääkimiste raames on ministeeriumid koostöös esitanud ettepanekud nii konkreetsete Ida-Virumaa meetmete kohta kui ka täiendavad tegevused Ukraina sõja taustal kogu ühiskonna sidususe tagamiseks.

Inspiratsioonipäevast osavõtjad tutvusid erinevate Narva linna paikadega, piirkonna aktivistid tegid ülevaate Narva loost, Ida-Virumaa filmiklastri, Narva Vaba Lava ning Narva kunstiresidentuuri arenguplaanidest. Ühises arutelus leiti, et projektipõhiselt tegevuselt peab üle minema programmipõhisele tegevusele, et tagada tegijatele suurem kindlustunne ja stabiilsus.

Aruteludel nenditi, et Narvas ja Ida-Virumaal elavad inimesed mitmes erinevas inforuumis, mis takistab üksteise mõistmist ja ühtsustunde loomist. Oluliseks peeti muuhulgas Kreenholmi kultuurikvartali loomist ning tõdeti, et keskkonnatasud peaksid palju suuremas mahus liikuma Ida-Virumaale tagasi, et investeerida kohaliku elukeskkonna parendamisse ning võimestada kohalikke algatusi.

Sündmusest võtsid osa ministrid, riigikogu liikmed, Integratsiooni Sihtasutuse esindajad, riigikantselei, Narva linnavalitsuse liikmed, ministeeriumite ametnikud, riigiasutuste juhid ning paljud Ida-Virumaa kultuuriasutuste, ettevõtluskeskuse ja mittetulundusühingute juhid.

Inspiratsioonipäeva eesmärk Narvas oligi tuua kokku eestvedajad ja kohalikud inimesed, et mõista, milline on Narva olukord, kohalike inimeste suhtumine, ootused ja väärtusruum.