Rahvaloendus: Eesti pere keskmine suurus on kasvanud

Kui perekondi on Eestis kokku 341 995, siis ühisel aadressil elavaid inimesi ehk leibkondi on tunduvalt rohkem – 561 655. Statistikaameti rahvaloenduse projektijuht Liina Osila selgitas, et rahvaloendusel ongi tegelikult kasutusel kaks kuuluvust näitavat mõistet – leibkond ja perekond. 

«Leibkonnana mõistame tavaleibkonda, mis koosneb inimestest, kes elavad koos ühes eluruumis, näiteks korteris või eramus. See tähendab, et iga asustatud eluruumi kohta saab olla üks leibkond ning selle võib moodustada üksik inimene, pere või mitu inimest ja mitu peret. Seega ka näiteks hooldekodu või vangla elanikud moodustavad leibkonna. Perekonnana mõistame aga kahte või enamat koos elavat inimest, kes on omavahel seotud abikaasadena, partneritena ehk vabaabieluga, või vanema ja lapsena,» märkis Osila. 

Perede keskmine suurus on kasvanud

Keskmises Eesti peres elab statistikaameti andmetel 2,94 inimest. Kokku on perede arv 5 protsendi võrra väiksem 2011. aasta loenduse perede arvust, kuid perekonnas elavate inimeste arv on tõusnud (2011. aastal oli see 2,74). Eesti peredest 49 protsenti on kaheliikmelised, 22 protsenti on kolmeliikmelised, 20 protsenti neljaliikmelised ning ülejäänud 9 protsenti on viie või enama liikmelised.

Perekondadest 55 protsenti moodustavad abielus paarid, 27 protsenti on vabaabielus elavate paaride perekonnad. Üksikvanematega perekondi on kokku 61 465 ehk 18 protsenti. Seejuures üksikemaperekondasid on 16 protsenti ning üksikisaperekondi 2 protsenti.

Alaealisi lapsi kasvab kokku 154 625 peres ehk 45 protsendis perekondadest, üksikvanemaga peredes elab lapsi kokku 36 939 ehk 14 protsenti kõigist peredes elavatest lastest.

Kõige rohkem on peresid, kelle lapsed ei ela enam kodus

Perekonnad jaotuvad abielupaaride perekondadeks, vabaabielupaaride perekondadeks, üksikisa ja üksikema perekondadeks, vahendas statistikaamet. Omakorda on võimalik nende hulgas eraldi vaadata ilma lasteta, vähemalt ühe alla 25-aastase kodus elava lapsega perekondi ja perekondi, kus noorim kodus elav laps on üle 25 aasta.

Sellest jaotusest tulenevalt on kõige levinum Eesti peretüüp abielupaar, kellel pole lapsi või kelle lapsed ei ela kodus. Selliseid perekondi on Eestis 94 554 ehk 28 protsenti kõigist perekondadest. Osakaalu järgi on teisel kohal abielupaarid, kelle vähemalt üks alla 25-aastane laps elab kodus, seda tüüpi perekondi on 83 878 ehk 25 protsenti kõigist peredest.

Arvukuselt kolmandad on registreerimata kooselus elavad paarid, kellel on vähemalt üks alla 25-aastane laps, neid on 64 025, ning nad moodustavad 19 protsenti kõigist perekondadest.

Kõige rohkem inimesi elab kahekesi

Kui leibkonna keskmiseks suuruseks on 2,35 inimest, siis arvuliselt on siiski kõige rohkem üheliikmelisi leibkondi – kõikidest leibkondadest 37 protsenti. Samas kõige enam inimesi ehk 23 protsenti rahvastikust elab kaheliikmelistes leibkondades.

40 protsenti leibkondadest on statistikaameti andmetel sellised, mille liikmed rahvaloenduse aluseks oleva metoodika järgi omavahel perekonda tegelikult ei moodusta (nt õed-vennad või vanaema-lapselapse kooslus). 62 protsenti leibkondadest elab linnalises piirkonnas ning kõige suuremad leibkonnad on väikelinnalistes piirkondades.

76 protsenti leibkonnas elavatest inimestest elavad perekonnas, 24 protsenti aga mõnes teises leibkonna koosluses. Viimastest enamuse moodustavad üksi elavad inimesed.

«Leibkonnatüüpe saab vaadelda kahes jaotuses. Üldises jaotuses on kõige enam lastega või lastetuid abielus või vabaabielus paare (paarileibkonnad 48 protsenti), millele järgnevad üksinda elavad inimesed või õed-vennad, sõpradega koos elavad inimesed (mittepereleibkonnad 40 protsenti), üksikvanema-leibkonnad (10 protsenti) ja viimaks kahe- või mitmepereleibkonnad (1 protsent). Detailsemas vaates jaotatakse paarileibkonnad kolmeks vastavalt sellele, kas kodus elab lapsi, ning kui elab, siis kas vähemalt üks laps on alla 25-aastane või mitte.»

Kui leibkondi loeti kokku 561 655, siis sellest alla 18-aastaste liikmetega leibkondade arv on 154 634 ehk 27,5 protsenti kõigist leibkondadest. See number on eelmise loendusega võrreldes veidi tõusnud.

Aastal 2000 oli alaealisi lapsi igas kolmandas leibkonnas (34 protsenti), viimasel loendusel 2011. aastal aga igas neljandas (25 protsenti). Alaealistega leibkondi asub enim Tartumaal (32 protsenti) ja kõige vähem Hiiumaal (19 protsenti). Väiksemate piirkondade järgi võttes asub kõige rohkem alaealistega leibkondi aga Rae vallas, kus selliseid leibkondi on lausa 56 protsenti.

Suurimad leibkonnad on samuti Tartumaal (2,50) ja Harjumaal (2,43) ning väikseimad Hiiumaal (2,16) ja Ida-Virumaal (2,08). Kõige suurem osakaal üheliikmelisi leibkondi on Ida-Virumaal (43 protsenti). Tartumaal on kõige suurem osakaal ka viie ja enama liikmega leibkondade seas (11 protsenti).

Üheksa leibkonda kümnest koosneb samast rahvusest inimestest

Rahvaloenduse tulemustest paistab silma, et enamus leibkondadest moodustavad ühest rahvusest inimesed (88 protsenti). Eestlastest leibkonnad moodustavad 63% leibkondadest, 21% on venelaste leibkonnad ning 4 protsenti moodustavad muud samast rahvusest leibkonnad.

Ülejäänud 12 protsenti leibkondadest on mitmerahvuselised, kusjuures 5 protsenti nendest on eesti-vene leibkonnad, 3 protsenti eesti-muu leibkonnad, 3 protsenti vene-muu leibkonnad ning 1 protsent on leibkonnad, kus elavad eri rahvustest inimesed, kes ei ole ei eestlased ega venelased. Linnades moodustavad eri rahvusest leibkonnad natukene suurema osa kui väikelinnades ja maapiirkondades.

Üksi elavad peamiselt pensioniealised naised

Eesti inimestest 16 protsenti elavad üksi, mis on 3 protsendipunkti võrra väiksem osakaal, võrreldes 2011. aasta loendusega, mil see oli 19 protsenti. Üksi elavate inimeste osakaal sõltub suuresti soost ja vanusest ning küündib pensioniealiste naiste juures lausa 50 protsendi juurde.

Kõige suurem on üksi elavate inimeste osakaal Ida-Virumaal (21 protsenti) ning kõige väiksem Tartumaal (13 protsenti). Üksinda elab kõige rohkem inimesi Sillamäe linnas (23 protsenti) ja kõige vähem Rae vallas (6 protsenti).