VIDEO ⟩ Signe Riisalo: 40 miljonit üldhooldusele on väga suur raha (1)

Täna küll koalitsiooninõukogus peretoetuste eelnõust ei räägitud, kuid mis nüüd siis sellest saab? Nagu on olnud aru saada, siis sel teemal on koalitsioonis väike tüliõun üleval.

Olen korduvalt öelnud, et ma sellest tülikohast ausaltöeldes väga hästi aru ei saa, sest üks eelnõu ja tegelikult lubatust palju laiem indekseerimine ka selles eelnõus, kus me tõstame esimese- ja teise lapse toetust, üksikvanema lapsetoetust ja lasterikaste perede toetust, et seal siis ka lasterikaste perede toetuse indekseerimine sees on.
Oleme juba alustanud järgmise eelnõu välja töötamiseks tegevusi selleks, et siis ka koalitsioonileppe viimane punkt ära täita. Mis on oluline aru saada on see, et riigieelarve liigub väga selgelt seadusega ette määratud tempos ja me ei saa tõsta esimesest jaanuarist lastetoetusi ja lasterikaste perede toetusi, kui me seda eelnõud riigikogus ei menetle riigieelarve seadusega samas ajaraamis.

Järk-järguline lasterikka pere toetusest väljumine on lihtsalt väga palju ajamahukam tegevus, et detailid läbi mõelda, et me ei peaks seda seadust parlamendis mitu korda menetlema lihtsalt mõne sõrmevea tõttu.

Isamaa ministritega teil selle koha peal konsensust koalitsioonis sel teemal ei ole ja nemad arvavad, et selle peaks kohe läbi tegema?

Mina olen isiklikult kuulnud ainult justiitsministri seisukohta ja tema seisukoht on tõesti see, et peaks need asjad olema lahendatud ühes eelnõus. Mina vaatan ka oma inimestele otsa, kes tõepoolest teevad tööd ka nädalavahetusel ja ma väga tahaksin, et nad saaksid mõne nädalavahetuse endale ja teha siis seda järgmist eelnõud edasi.

Veel üks suur asi koalitsioonileppest - hooldusreform. Mida täpselt on muudetud võrreldes kevadel sotsiaalministeeriumis välja töötatud hooldusreformi kavaga?

Kevadel töötati sotsiaalministeeriumis välja ja maikuus saadeti kooskõlastusele väljatöötamiskavatsus. Väljatöötamiskavatsus oli väga ambitsioonikas ja lähtus sellest tingimusest, et meil on ühes täisaastas kulutada ca 70 miljonit. Koalitsioonilepe piirdub 40 miljoniga ja ma kinnitan teile - 40 miljonit üldhooldusele on väga suur raha, sest mitte kunagi varem ei ole riigieelarvest üldhooldusele püsirahastust antud. Aastal 2020 oli üldhoolduse kogukäive Eesti Vabariigis 100 ja 40 miljonit on 40 protsenti sellest.

Mida see reform hooldekodude jaoks võiks tähendada? Võiks eeldada, et hooldekodude elanike arv hakkab suurenema - kas me oleme selleks valmis?

Ma absoluutselt ei ole teiega nõus, et ilmtingimata hoolekodu elanike arv hakkab suurenema. Pigem vastupidi, loodan seda, et kohalikud omavalitsused on tähelepanelikumad oma inimeste ja vajaduste suhtes ning pakuvad ennetavaid koduteenuseid selleks, et inimesed ei peaks sattuma üldhooldusteenusele.

Üldhooldusteenusel on inimene keskmiselt kaheksa kuud. Ma arvan, et see räägib enda eest. Kaheksa kuud enne siit ilmast lahkumist. Me peame tegema kõik selleks, et meie inimestel oleks koduteenused kättesaadavad varem.

Järgmise aasta märtsi lõpust avaneb ka Euroopa rahade taotlusvoor - 26 miljonit ja natuke peale, et luua teenusmajasid. Kohalikud omavalitsused saavad riigi ja Euroopa raha toel luua veel erinevaid teenuseid, mis sobivad nendele inimestele, kellel koduteenusest jääb väheks aga kes veel üldhooldusele ei sobitu.

Pigem loodan seda, et üldhooldusteenuse kasutamine muutub otstarbepärasemaks, et sinna tõesti satuvad need inimesed, kellel on 24/7 kõrge hooldusvajadus. Ja need inimesed keda saab kodus aidata või teistel teenustel - ka päevakeskustes ja päevahoidudes - et need inimesed saavad seal abi ja tuge.

Paljud omavalitsused on mures, et see reform toob neile suurema kulu. Mis te selle kohta ütlete ja kui suur roll nüüd kohalikel omavalitsustel saab olema?

Üsna raske on mõista, et kui tänases olukorras 100-st miljonist 18 protsenti on olnud kohaliku omavalitsuse kanda ja me paneme siia 40 miljonit juurde, et neil raskemaks läheks. Pigem arvaksin, et nii suur summa teeb olukorra kõikide osapoolte jaoks kergemaks.

Aga loomulikult, kohalikul omavalitsusel on juba seni olnud sotsiaalhoolekande seaduse järgi kohustus abivajajat hinnata ja abistada teda juhtumiplaani alusel. Siin me toome tõesti kohalikele omavalitsustele ühe täiendava tööriista, mida nad abimehena saavad kasutada, et hinnata kliendi hooldusvajadust. Selle pinnalt saab ka tekitada niiöelda värava, kellele avalik raha laieneb ja kelle puhul me peame otsima neid lahendusi koduteenuste või muude lahenduste toel.