Indrek Toome: Gorbatšovi roll Eesti ajaloos on suur (1)

«Kui Gorbatšov valiti 1985. aasta kevadel NLKP keskkomitee peasekretäriks, siis olid tal uued mõtted ja kavad, mida tuleks Nõukogude Liidus ette võtta. Ta ise nimetas seda avalikustamiseks, demokratiseerimiseks ja uutmiseks. Eesti rahvas, edumeelsem osa, mõtles ikka sellele, kuidas saaks Eesti arendada demokraatlikuks, kaasaegseks Euroopa riigiks. Seda oli aga võimatu ellu viia tingimustes, kui peasekretärideks olid vanameelsed,» hindas Toome Gorbatšovi võimuletulekut sõnumiks Eesti edumeelsemale osale. «Tulid Rahvarinne, loominguliste liitude pleenumid, ajalehed, raadiosaated, televisooon, õhkkond muutusid teiseks. Vanameelsete poolt tuli Eesti aadressil küll ja küll süüdistusi, et siin on natsionalistlikud ilmingud, kuid Gorbatšovini hinnangul toimus siin uutmine õiges suunas. Ta tuli 1987 veebruaris ise siia koos Raissaga. Tema vastuvõtu programmis ma osalesin. See oligi minu esimene otsene kokkupuude temaga,» meenutas Toome. «Tema sammudest Eesti suhtes andsid tunda ka kohtumised, mis toimusid siis, kui 1988 suvel toimus meil Eestis nö riigipööre, kui [Karl] Vaino asendati [Vaino] Väljasega. Ka siis oli Gorbatšovi suhtumine Eestisse positiivne.»

Indrek Toome hindab kõrgelt samme, mis tehti Gorbatšovi juhtimisel Nõukogude Liidu rahavasaadikute kongressil 1989.–1990. aastatel, kui toetati nii isemajandava Eesti programmi kui ka tühistati Molotov-Ribbentropi pakt ja selle salaprotokollid.

Toome ei mäleta ühtegi hetke, kus Gorbatšov oleks meie vastu teravalt välja astunud või midagi öelnud. «Kuid tolleagne olukord ei olnud lihtne ka temale ning eks ta pidi tegema ka kompromisse. Mulle on ta meelde jäänud isikuna, kes muutis maailma selles suunas, kus praegu oleme,» avaldas Toome kahetsust, et praegune Venemaa liigub täiesti vastupidises suunas, kuhu Gorbatšov oleks tahtnud seda viia.