Politoloog Mölder: oravad on suve jooksul toetajaid kaotanud (2)

«Absoluutarvudes me pigem näeme, et oravate toetajate read on suve jooksul aeglaselt vähenenud ning nende suhteline toetus on püsinud keskeltläbi muutumatuna pigem selle pärast, et mõnevõrra on kasvanud ka eelistuseta valijate osakaal,» selgitas Mölder. 

Teisel ja kolmandal kohal oleva EKRE ja Keskerakonna toetuste vahe on viimastel nädalatel märkimisväärselt kasvanud. «Alates Kallase teise valitsuse ametisseastumisest on EKRE toetus kasvanud umbes kaks ja pool protsendipunkti, samas kui Keskerakonna toetus on lauges languses. Praegu on nende kahe erakonna toetuste vahe viis ja pool protsendipunkti,» kirjeldas politoloog. 

Ülejäänud kolm konkurentsivõimelist erakonda – Eesti 200, Isamaa ja sotsid – jätkavad tihedat rebimist neljanda kuni kuuenda koha pärast. «Praegu on neist Eesti 200 toetus kõige suurem, siis tulevad sotsid ja siis Isamaa. Kuid kõik nad mahuvad peaaegu ühe protsendipunkti sisse, seega ei ole võimalik öelda, kes neist selgelt ees on ja kes mitte,» mõtiskles ta. 

Uus erakond, Parempoolsed on küsitlusse lülitatud alles viimasel nädalal ning nende toetus jõuab koondtulemustesse kolme nädala pärast. Ühe nädala tulemuste põhjal (valim 1000) on Parempoolsete toetus praegu 0,9 protsenti.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 49,8% ja opositsioonierakondi 38,1% vastajatest. Esimest korda pärast Kaja Kallase teise valitsuse ametisseastumist jääb koalitsioonierakondade summaarne toetus alla 50 protsendi piiri.

«Oluline on valimispäeva reiting»

Eesti 200 juhatuse liige Lauri Hussar ütles Postimehega vesteldes, et viimase aja suurim teema on energeetika. «Viimastel nädalatel oleme rääkinud palju energeetikast. Oleme ka juhtinud tähelepanu vajadusele reaalseteks sammudeks, need tuleb ära teha juba täna. Need, mis on seotud Nord Pooliga,» rääkis Hussar Postimehele. 

Ta lisas, et just nende erakond on juhtinud tähelepanu tegemata otsustele, mis viis Eesti energiakriisi. Hussari sõnul on Eesti 200 ka teiste uuringute põhjal tõusuteel: Turu-uuringutes oli augustis toetus 14 ja Kantar Emoris 13 protsenti. Eesti 200 on olnud ka kohalikus poliitikas pildil, näiteks Viimsis, tõi Hussar esile.

«Arvan, et Eesti 200-l on välja kujunenud oma tuumikvalija. Seda näitasid ka kohalikud valimised. Me tegime kõikides omavalitsustes, kus meil oli väljas tugev nimekiri, selgelt reitingust parema tulemuse,» selgitas Hussar reitingu tõusu.

Hussar lisab, et seda juttu, mida praegu räägib majandus- ja taristuminister Riina Sikkut (SDE) selle kohta, mida tuleks teha Nord Pooliga, on Eesti 200 rääkinud juba nädalaid. «Oleme sellises olukorras, et vaatame hirmuga, mida elektribörs toob – see nõuab ülikiireid otsuseid ja tegevust,» nentis Hussar.

«Selle asemel et rääkida, peab tegutsema,» leiab ka Isamaa peasekretär Priit Sibul. Ta märkis, et näiteks isamaalasest ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan toob riigikogule arutamiseks elektrituru reformi. «Isamaa ainult ei räägi, vaid ka tegutseb,» toonitas Sibul ja lisas, et nende erakond toimetab just selle järgi, mida on lubatud ja mõistlikuks peetud. «Oluline on, milline on erakondade reiting ja toetus valimispäeval,» lausus Sibul. Nimelt praegune reiting on alles suure valimismaratoni soojendus.

«Valitsuserakonnale ongi suuremad ootused»

Sibul tõi ka esile, et koalitsioonierakondadel on alati keerulisem – kelle peale ikka pahane olla, kui mitte valitsuse. Sibul lisas, et ei näe viimaste nädalate reitingutes kuigi suuri muutusi. «Minu arvates on kõik stabiilne! Kord Vestmann all ja Piibeleht peal, hiljem vastupidi,» selgitas Isamaa peasekretär. Kuidas võiks Isamaa reitingus jõuda samale tasemele, nagu on Reformierakond? «Kui te mingi retsepti annate, siis ma olen nõus seda katsetama,» vastas Sibul.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretäri Eduard Odinetsi sõnul on partei toetus langenud seetõttu, et sotsidest ministrid alles hakkavad valmis saama oma uusi seadusi. «Valijal on valitsuserakonnale väga suured ootused ja me oleme kuus nädalat olnud valitsuses ning paljud asjad on töös,» selgitas Odinets.

«Protsentide kõikumist saabki põhjendada nii: valija ootab midagi, aga kui ta ei näe suuri muutusi, siis reiting langeb. Kui muutused tulevad, siis hakkab ka reiting tõusma,» oli Odinets ootusrikas.

Kokkuvõttes ütles ta, et valija ootusi ei ole ministrid praegu veel realiseerinud, ent ta toonitas üle, et kõik on veel töös.