SEIREUURING ⟩ Koroonaviiruse tõhustusdoosi tahtjate esirinnas on eakad mehed

Uusima seireetapi vältel andis koroonaviiruse proovi 2570 täiskasvanut, kellest 5,5 protsenti olid koroonaviirusega nakatunud. Samas oli neist nakkusohtlik 3,3 protsenti ehk keskmiselt iga 31. täisealine.

Nakkuse levimus on sarnaselt eelmistes uuringuetappides leituga kõige väiksem nende seas, kes on lisaks haiguse läbipõdemisele ka vaktsineeritud.

Uuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on nakatumisnäitajad küll võrreldavad märtsi lõpu omadega, kuid haiglakoormus kolm korda väiksem. «Valdavalt levib koroonaviiruse tüvi omikron-5, mis põhjustab võrdlemisi kergeid haigusnähte. Seepärast pole praeguse üsna laialdase viiruseleviku puhul tõsisteks erimeetmeteks ilmselt põhjust ja võime uuele kooliaastale vastu minna üsna rahulikult,» selgitas Kalda.

Koroonaviiruse antikehade levimuse uuringus osales seekord 2431 täisealist, kellest 88 protsendil olid antikehad olemas. Kui vaktsineeritutest on peaaegu kõigil antikehad, siis läbipõdenute seas on neid 70 protsendil ja nendest, kes pole vaktsineeritud ega oma teada ka haigust põdenud, on viirusevastaste kaitsekehadega 37 protsenti.

«Antikehade levimus on jäänud pea muutumatuks märtsist alates. Ilmselt oleme saavutanud teatud taseme, mis püsib, sest sama kiiresti, kui antikehad aja jooksul osa inimeste verest kaovad, sest põdemisest või viimasest vaktsiinidoosist on möödunud palju aega, saavad teised neid kas läbipõdemise või vaktsineerimise teel juurde,» selgitas Kalda. Üle 65-aastaste seas küündib antikehade levimus 95 protsendi ligi.

Leviv omikron-5 on leebe

Käitumisuuringu kinnitusel pööratakse nakkuse levikut pidurdavatele ettevaatusabinõudele üha vähem tähelepanu. Kuigi nakatunuga on värskete andmete põhjal kokku puutunud pea iga kümnes täisealine, ei võta suurem osa kasutusele ühtki abinõud nakkuse edasise leviku vältimiseks.

Kalda tõdes, et praegu leviv viirusetüvi põhjustab küll pigem kergeid haigustunnuseid, kuid riskirühmadel oleks siiski mõistlik end võimaliku raske haigestumise eest tõhustusdoosiga kaitsta. «Küsitlusandmed on üsna julgustavad: vaktsineeritud vanemaealistest, kes pole veel jõudnud tõhustusdoosi saada, plaanivad seda tegema minna ligi pooled. Iseäranis suur valmisolek selleks on vanemaealistel meestel,» rääkis Kalda.

Uuringu tegevjuhi, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessori Mikk Jürissoni sõnul on kord kuus tehtav seire praegu ainuke võimalus saada tervikpilt koroonaviiruse levimusest täisealises elanikkonnas ja hinnata edasist arengut.