UURING ⟩ Punamonumentide eemaldamine leiab üha suuremat toetust

Kuigi muust rahvusest elanikud toetavad nõukogude sümboolikaga sõjamonumentide teisaldamist vähem kui eestlased, on nende hoiakutes võrreldes juuniga toimunud olulisi muutusi. 

Võrreldes juuniga on muust rahvusest elanike seas kasvanud toetus sõjas langenute säilmete väärikale ümbermatmisele avalikust ruumist kalmistutele – 39 protsendilt on see tõusnud 55 protsendini. Nõukogude sümboolikat kandvate mälestusmärkide asendamist neutraalsete ja lugupidavate hauatähistega toetas juunis 18 protsenti muust rahvusest elanikest, augustis 31 protsenti.

Vähenenud on nende osakaal, kes peavad oluliseks külastada teises maailmasõjas langenute haudu – 60 protsendilt on see langenud 54 protsendini. Nii eestlaste kui ka muust rahvusest elanike seas on kasvanud nõustumine väitega, mille kohaselt sobivad nõukogude sümboolikat kandvad monumendid avaliku ruumi asemel paremini muuseumisse või mäluasutusse. Muust rahvusest elanike seas oli toetus juunis 21 protsenti ja nüüd 34 protsenti, eestlaste seas on see tõusnud 80 protsendi juurest 85 protsendini. 

Mitte-eestlased näevad punamonumenti kui rahu sümbolit 

Eestis on Nõukogude režiimi sümboolikat kandvaid monumente, millest osa tähistab teises maailmasõjas langenute matmispaiku. Muust rahvusest elanikest 60 protsenti toob välja, et need tähendavad eelkõige võimalust meenutada rahu väärtust ning mälestust neist, kes teises maailmasõjas hukkus või selle tõttu kannatas. 42 protsendi jaoks on need mälestusmärgid olulised sugulaste või lähedaste mälestamiseks ning 47 protsenti näeb nendes monumentides fašismi üle võidu saavutamise sümbolit.

Eestlastele tähendavad need monumendid eelkõige meeldetuletust Eesti omariikluse ja vabaduse kaotusest – seda nimetas 29 protsenti. Eestlastest 43 protsendi ja muust rahvusest elanikest 11 protsendi jaoks ei ole neil mingit tähendust.

Kui aprillis oli elanike toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele erakordselt kõrge ja seda toetas 81 protsenti vastajatest, siis järgnevatel kuudel on toetus vähenenud: juunis toetas Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist 75 protsenti ja augustis 74 protsenti Eesti elanikest.

Olulisim infoallikas telekanal ja uudisteportaal 

Põgenike vastuvõtmise toetus on vähenenud eelkõige eestlaste seas: aprillis 92 protsenti, juunis 85 protsenti ja augustis 83 protsenti. Muust rahvusest elanike toetus nii selgelt muutunud pole: aprillis 59 protsenti, juunis 54 protsenti, augustis 56 protsenti.

Uudiste ja teadmiste hankimise vahendina on eestlaste jaoks jätkuvalt kõige olulisemad infoallikad eestikeelsed telekanalid, mida nimetas kolme olulisema allika seas 67 protsenti eesti rahvusest vastajatest ja Eesti uudisteportaalid 59 protsendiga.

Muust rahvusest elanike jaoks on samuti olulisel kohal Eesti uudisteportaalid – neid nimetas 49 protsenti vastajatest. Samuti on nende jaoks olulisel kohal sotsiaalmeedia 35 protsenti ja venekeelsed Eesti telekanalid ja – saated 31 protsenti. Venemaa telekanalid on oluliseks infokanaliks 19 protsendi muust rahvusest vastajate jaoks ning Venemaal tegutsevad uudisteportaalid kaheksa protsendi jaoks.

Venemaa meediakanaleid mainis endale olulise infokanalina 24 protsenti muust rahvusest elanikest. Juunis oli neid samuti 24 protsenti, aprillis ja mais aga 30 protsenti.

Kui peale Ukraina sõja algust eestlaste usaldus sõja kohta info saamisel Eesti, Lääne ja Ukraina meediakanalite vastu tõusis, siis suvekuudel on usaldus vähenenud: Eesti kanaleid usaldab 80 protsenti, Lääne kanaleid 63 ning Ukraina kanaleid 48 protsenti eestlastest. 

Eestlased ei usalda Vene meediakanaleid 

Usaldus Venemaa meediakanalite vastu püsib eestlaste seas stabiilselt madal – kõigest kolm protsenti. Muust rahvusest elanike seas langes usaldus Vene meediakanalite vastu 30 protsendi juurest 24 protsendini.

Muude kanalite usalduses märkimisväärseid muutusi pole: Eesti kanaleid usaldab 34 protsenti, Lääne kanaleid 26 ning Ukraina kanaleid 16 protsenti muust rahvusest vastajatest.

Üle-eestiline avaliku arvamuse uuring viidi riigikantselei tellimusel läbi 10.–14. augustil, selle käigus küsitleti veebis ja telefoni teel 1256 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku.