KESKPÄEVATUND ⟩ Välisluureamet üritab salastada oma katuseakna globaalsel tasemel (11)

«Oidsalul tuleb olla tänulik, et ta juhtis tähelepanu asjadele, millele ajakirjanikud ligi ei pääse. Avalikuks sai miljon eurot maksma läinud ameti juurdeehitise katuseaken. Maa-ameti ortofotol on välisluureameti maja loomulikult hägustatud. Karta on, et välisluureamet on üritanud globaalsel tasandil oma katuseakent salastada,» ütles Hõbemägi.

Hõbemäe sõnul tekitab see kõrvalseisjates palju küsimusi, et Eesti välisluureameti juht paneb Ukraina sõja ajal ameti maha ja ütleb, et ta läheb nüüd metsa, ehk Riigimetsa Majandamise Keskust juhtima.

Fjuk märkis, et kui mees on vales ametis, tulebki tal lahkuda. «Ma ei tea, kas ta on vale mees välisluureametit juhtima või mitte. Meediakajastust pinnal puudub alus väita üht või teist,» lausus ta.

Fjuki sõnul tõi Oidsalu oma loos välja teise olulise teema ehk selle, kuidas määratakse Eestis ametisse kõrgemaid riigiametnikke. «Mida kehvemini sa hakkama saad, seda kõrgemale tõused. Võib-olla tehti kunagi vale otsus, kui Mikk Marran sellele kohale määrati,» lauaus Fjuk ja lisas, et sisuliselt ei vasta Eesti riigi demokraatlik käitumine sellele tasemele, millele viitavad igasugused rahvusvahelised edetabelid.

Metlevi sõnul tõstatab Oidsalu viidatud praktika küsimuse tsiviilkontrollist. «Välisluureamet on kindlasti kaetud riigisaladusega, aga puhtalt isereguleerivad ametid lähevad mõnikord omas mahlas hapuks. Kui vaadata, kuidas Esindajatekojas Ameerika tippluurajaid läbi kuulatakse, tuleb peale kadedus, kuna see on väga professionaalselt üles esitatud,» lausus Metlev.

Ta tõdes, et tsiviilkontrolli läbiviimine ise tundub kahtlane olukorras, kus pool eelmise valitsuse ministritest ei saanud NATO saladuse luba ja parlamendis peavad saadikud teatud komisjonidest lahkuma, kuna neil pole riigisaladuse luba.

Metlev lisas, et ühelt poolt on kurb, et luureringkondades on tekkinud isikutevahelised vastuolud, teistelt poolt, kui ei oleks vaidlust ja hõõrumisi, näitaks see, et Eesti luure eest vastutavad inimesed on unes ja nende mõte ei liigu. «Tuleb välja, et seal siiski on elu,» ütles Metlev.

Hõbemägi tõdes, et avalikkus ei peagi kaitse- ja luureorganisatsioonide kohta palju teadma, küll aga on oluline see, kuidas määratakse riigikogus julgeolekuasutuste järelevalvekomisjoni juht või kuidas saab jõuametkonna juhiks prominentne poliitik.

«See on võib-olla minu rikutuse taseme näitaja, aga tekib mõte, et nii on hea võimalus kaevata välja infot poliitiliste vaenlaste kohta. Aastakümnete taga oli elu selline, et poliitikud kasutasid ära oma positsiooni, et koguda andmeid poliitiliste vastaste kohta. Loodan, et seda tänapäeval ei tehta,» ütles Hõbemägi.

Fjuki sõnul ei meenu talle viimasest 20 aastast ühtegi juhtumit , kus vägagi suure kaitse-eelarve puhul oleks avalikkus saanud teada mõnest rikkumisest .

«Viimane skandaal oli Iisraeli relvatehing aga see oli juba aastal 1993. Tsiviilkontroll justkui uinuks. 20 aastaga on toimunud igasuguseid rikkumisi arusaamatusi ja sohki, aga kaitsevaldkonnas on vaikus. Seal toimuvat varjatakse viigilehega, mida varjutab riigisaladuse tempel,» sõnas Fjuk.

Metlevi sõnul võib oletada, et kaitsevaldkonna ametnikud üritavad tööd hästi teha ja rahvusvaheliste suurhangete puhul ongi ette teada, mida saadakse, seega ei tohiks seal probleeme olla.

«Pigem on küsimus selles, kuidas tavalisi kuluridasid kasutatakse. Kaitsevägi kasutab kütust loominguliselt, tehakse vabalt igasuguseid sõite ja aastas ongi miljon liitrit kuhugi ära lennanud,» ütles Metlev.