KULTUURI KODA ⟩ Rainer Kattel: kuidas toimub ühiskondlik innovatsioon?

Kattel märkis hakatuseks, et innovatsioonist kiputakse mõtlema nüüdisaegse tehnoloogia kontekstis, aga tegelikult on mõistel palju pikem ajalugu. Innovatsiooni termin tuli käibele 15.–16. sajandil poliitilises tähenduses, kus see tähistas olukorda, mida me täna nimetame revolutsiooniks.

Nii on näiteks Niccolo Machiavelli üks esimesi autoreid, kes innovatsioonist räägib. Samamoodi leiame mõistet 17. sajandi inglise poliitteoorias, kus seda kasutatakse negatiivses tähenduses senise ühiskondliku korra lagunemisena. Majandusliku ja tehnoloogilise sisu sai innovatsioon mõistena üsna hilja, alles viimase kaheksakümne aasta jooksul.

«Täna läheme ajas tagasi, avame selle kontseptsiooni uuesti ja räägime sotsiaalsest, ühiskondlikust innovatsioonist laiemalt. Innovatsioon ei pea alati suur tehnoloogiline revolutsioon, vaid see võib olla organisatsioonide juhtimises, ühiskonnas, selles, kuidas me ühiskondi üles ehitame ja struktureerime, millised on ühiskonna jõujooned. Mõnes mõttes me võime seda näha uuendusvõimena,» selgitas Kattel saate fookust.

Saates võtame vaatluse alla, kas Eestis on süvariiki ning kuidas on Eesti e-riik hea näide elitaarsest võrgustumisest? Uurime ka Rainer Katteli kolleegi Marianna Mazzucato raamatu kohta – «Missioonimajandus. Kuulennukas teejuht muutuvasse kapitalismi,» kus kirjeldatakse, kuidas globaalsetes muutustes on tarvis otsida uusi töövorme ühiskonna eri sektorite-vahel – riik, ettevõtjad ja kodanikuühiskond. Ja kuidas Eestis sellega lugu on?

Rainer Kattelit teame ka kui kaua-aegset Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi (kaas)professorit, Egge Kulbok-Lattik on kultuurisotsioloog.