/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/08/24/14785244t1h12a8.jpg)
Täna sai Tallinna tramm 134-aastaseks. Sünnipäeva puhul sõidab Kadrioru-Tondi liinil muusikatramm, kus mängib Tallinna Linnatranspordi puhkpilliorkester.
Trammi sünnipäeval tiirutab Tallinnas muusikatramm
Erilist trammi võib kohata liinil number 3 alates kella kahest päeval. Just täna 1888. aastal veeres Tallinnas liinile esimene tramm – linlasi Kardiorgu sõidutav hobukonka.
Tallinna Linnatranspordi ASi (TLT) trammiteenistuse direktori Meelis Telliskivi sõnul on Tallinna tramm praegu parema tervise juures kui eales varem kogu oma väärika ajaloo kestel. «Pikk ajalugu kohustab, ent annab ka erakordsed võimalused. Kui 2017. aastal sai teoks suur projekt, mis viis trammiliiklust kesklinnast otse lennujaama, siis täna meie suurem väljakutse on aastaks 2025 trammiühenduse loomine reisisadamaga ning 23 uue trammi vastu võtmine paari aasta pärast,» ütles Telliskivi.
Telliskivi sõnul on tramm ühistranspordiliikidest keskkonnasõbralikkuse mõttes kõige väiksema jalajäljega ruutmeetri kohta. «Selliste oluliste sõlmpunktide, nagu lennujaama ja reisisadama sidumine vanalinnaga trammiühenduse kaudu muudab Tallinna mitte ainult mugavaks elukeskkonnaks kohalikele, vaid ka atraktiivseks sihtkohaks turistidele,» rääkis Telliskivi.
Telliskivi tõi välja, et tramm on jäänud linlaste soosituimaks transpordivahendiks läbi aegade. «Rahva poolehoid trammile tuleneb mitmest asjaolust. Kõigepealt on tramm sagiva ja närvilise linnaliikluse keskel juba oma massilt otsekui rahu ja kindluse saareks. Trammile istudes on enim võimalust, et sõitjateruum pole ülerahvastatud ning jõuad vääramatult sihtpunkti ka siis, kui keskpäevane liiklusummik teised linnasõidukid peatab,» selgitas Telliskivi.
Ühtlasi kutsub Telliskivi üles kõiki autoomanikke loobuma oma autost kasvõi päevaks ning tegema oma sõit trammi, bussi või trolliga.
Trammiliikluse ajaloost
Trammiliiklus algas Tallinnas hobujõul. Hobujõul liikusid trammid 30 aastat. 1900. aastal sõitis konkaga umbes 1800 inimest päevas, 1914. aastal juba 3400 inimest.
Hobutrammiliinid kulgesid Tallinna läbivail peamagistraalidel — Narva, Tartu ja Pärnu maanteel. Nendele trassidele on jäänud tramm tänaseni. Hobutrammiliinide kogupikkus oli 1902. aastal 7,24 km. Vaguneid oli 1917. aastal käigus 37.
Järgmine trammiliin avati 1915. aastal Koplis. Selle rajasid Vene-Balti Laevatehas ja AS Böckler ja Co oma töötajate teenindamiseks. Trammiliinil kasutati auruvedureid, millele peagi lisandusid mootorvedurid.
Elektritrammi liiklus algas Tallinnas 28. oktoobril 1925. aastal Narva maantee liinil. 1931. aastal hakkasid seal sõitma ainult bensiinimootortrammid.
Edasine Tallinna trammiliinide areng algas 1951. aastal, kui Kopli liin ehitati kaherajaliseks ja elektrifitseeriti. 1953. aastal ühendati Kopli liin Viru Väljakul südalinna liinidega.