/nginx/o/2015/09/10/4471983t1h2897.jpg)
Eesti ühiskonna andmestumine tekitab järjest suuremaid väljakutseid nii avalikule kui ka erasektorile, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist «Avaliku teabe kasutamise kitsaskohad Eestis». Suurima kitsaskohana tuuakse esile riigi andmekogude erinevaid standardeid ja teabele kergekäelist juurdepääsupiirangute seadmist.
«Teabe ja andmekogude laialdane avaldamine suurendab ühiskonna läbipaistvust, vähendab korruptsiooniohtu ja annab erasektorile võimaluse arendada heaolu suurendavaid tooteid ja teenuseid,» rääkis Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu. «Kuivõrd andmeid puudatavad regulatsioonid on keerulised, siis ametnik ei julge võtta vastustust andmete väljastamise eest. Selle tulemusel näemegi juhtumeid, kus piiratakse olemuslikult avalikule teabele juurdepääsu 75-aastaks.»
Vallistu sõnul soodustab ka kehtiv avaliku teabe seadus juurdepääsupiirangute kergekäelist seadmist. «Ka Andmekaitse Inspektsiooni roll on kahetine ja konfliktne, kus üheaegselt tuleb kaitsta isikuandmeid ja edendada teabele juurdepääsu,» lisas Vallistu.
Arenguseire Keskuse tellimusel 2022. aastal tehtud kvalitatiivuuringu järgi takistavad avalikku sektorit andmete suuremal avaldamisel andmekogude erinevad standardid ja protseduurid ning andmepäringute mahukus. «Erasektori esindajad nimetavad probleemidena andmepäringute aeglust, kulusid, regulatsiooni ebaselgust, põhjendusvajadust ja keerukat leitavust,» märkis Vallistu.
Andmete ligipääsetavuseõiguslike ja praktiliste takistuste uurimiseks viidi läbi intervjuud avaliku ja erasektori esindajatega. Intervjueeritavate hulgas olid erasektori ja äriühingute esindajad, kodanikuühiskonna esindajad, avaliku võimuesindajad, ajakirjanikud ja kohtuvõimu esindajad.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)