Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Narva linnajuhid nõuavad Kallaselt monumentide eemaldamise aluseks olnud dokumente (7)

Narva Sadama teel asuv teises maailmasõjas hukkunute ühishaud sai uue uue mälestustahvli.
Narva Sadama teel asuv teises maailmasõjas hukkunute ühishaud sai uue uue mälestustahvli. Foto: Taavi Sepp

Narva linnavolikogu nõuab peaminister Kaja Kallasele saadetud kirjas temalt välja dokumente punamonumentide teisaldamise kohta ning eksperthinnanguid, mille alusel võeti need monumendid selle nädala algul maha.

«Sügava kahetsusega on Narva linna kohalik omavalitsus, märkimisväärne osa Narva, Ida-Virumaa ja Eesti elanikest sunnitud jälgima teie poolt toimepandud poliitilist ja õiguslikku omavoli seoses meie omandiga, mis on piirkonna elanike jaoks hindamatu olulise ajaloolise ja väärtusliku tähtsusega,» kirjutab Narva linnavolikogu esimees Vladimir Žavoronkov peaminister Kaja Kallasele (RE). 

Kallase valitsuse otsus punamonumendid teisaldada rikkus Žavoronkovi sõnul riigi kodanike põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi. Nüüd nõuab ta Narva linnavolikogu nimel Kallaselt välja kõik valitsuse otsused punamonumentide teisaldamise kohta. Lisaks soovib volikogu saada eksperthinnanguid ja arvamusi, mille alusel need monumendid sundlammutati. 

Veel tahab Narva linnavolikogu näha loetelu kõigist Narva haldusterritooriumil asuvatest demonteeritud ja demonteeritavatest mälestistest.

Ukraina sõja sidumine punamonumentidega on ebaõiglane 

«Mõistame Eesti rahva valu ja kannatusi seoses nõukogude okupatsiooniga,» kirjutab Žavoronkov ja lisab, et on mõistetavad ka hirmud seoses Ukraina sündmustega – ka nemad ei soovi ega toeta seda sõda. 

«Paraku on inimeste surma ja kannatusi II maailmasõjas sümboliseerivate monumentide meelevaldne sidumine mainitud sündmustega ebaõiglane. Seetõttu jätab kohalik omavalitsus endale õiguse pöörduda oma elanike põhiseaduslike õiguste kaitseks Eesti Vabariigi kohtusse,» leiab Narva linnavolikogu esimees.

Kirjas rõhutab ta, et Narva elanikud ei põhjustanud rahutusi 9. mail ega ka Narva lahingu aastapäeval 26. juulil. «Kohalik omavalitsus koos linnaelanikega tagas suurte raskustega avaliku korra ja rahu, vältides provokatsioone, hoidis vaos radikalismi ilminguid, püüdes jõuda õigusruumis kompromissini – nii nagu see on kombeks demokraatlikus ühiskonnas. Seetõttu on lubamatu valitsuse tegevus, mis tõlgendab meelevaldselt seadust ja sunnib ebamõistlikult mälestisi lammutama, ignoreerides oma lojaalsete elanike arvamust,» kirjutab Žavoronkov peaminister Kallasele. 

Kallas rääkis tänasel valitsuse pressikonverentsil, et Eesti on õigusriik ja kõik, kes tunnevad, et nende õigusi on riivatud, saavad pöörduda kohtusse oma õiguste kaitsmiseks. «Põhiseadus ütleb, et avalik hüve on sisemine rahu, mida tegelikult oli vaja kaitsta – eks me siis vaidle kohtus,» lisas ta. 

«Me ei tegele revolutsiooni ega rahutustega»

«Soovisin, et esitatakse avalikkusele need dokumendid, mis olid punamonumentide teisaldamise aluseks. Ma ei vaidle sellele vastu, mis tehti, vaid kahtlen, kas tegutsemise vorm oli korrektne,» ütles fraktsiooni Narva Tulevik kuuluv Žavoronkov BNSile.

Tema sõnul ei ole sugugi tegemist ainult volikogu esimehe seisukohaga, vaid fraktsioon Narva Tulevik kaalub, kas minna Eesti riigi vastu kohtusse või mitte. «Meil ei ole mingit tüli riigiga ja selle alustamine ei ole ka meie eesmärk. Eestis on kuningaks seadus. Me ei tegele revolutsiooni ega rahutustega. Me kasutame demokraatlikku teed,» ütles volikogu esimees.

Tagasi üles